Eesti Energia plaanib juba lähiaastatel rajada kaks vesinikul ja gaasil töötavat elektrijaama tipuvõimsuste katmiseks, kuid see on vaid väike osa kontserni plaanidest vesinikuga.

Suured plaanid on kontsernil seotud rohevesinikuga, kuid kui elektrijaamad mõne aasta pärast valmivad, kasutatakse seal niinimetatud üleminekuajal siiski tööstusvesinikku. Põhjus on lihtne: rohevesiniku tootmiseks ei jää praegu üle taastuvenergiat ning nõudlus selle järele on seetõttu üle maailma suur ning hind kõrge.

"Rohelise vesiniku suuremahulisem kasutus elektri- ja soojatootmisel jääb siiski järgmise kümnendi keskpaika, sarnaselt Saksamaa sarnaste juba töös olevate vesinikuelektrijaamade plaanidega. Peale (jaamade) valmimist näeme võimalust kasutada üleminekuajal tööstusvesinikku, mille tootmisel süsinikuheide on kinni püütud ning mis on omadustelt rohevesinikuga identne," ütles ERR-ile Eesti Energia keemiatööstuse transformatsiooni ja strateegia juht Lauri Karp.

Tööstusvesinikku, mis toodetakse fossiilkütustega, kuid mille süsinikuheide tootmisel kinni püütakse, nimetatakse siniseks vesinikuks; kui tootmisel seda ei tehta, on tulemuseks hall vesinik. Rohevesinikku saadakse siis, kui elektrolüüsi teel tootmisel kasutatakse taastuvenergiat.

"Kui me räägime vesiniku kasutamisest keemiatööstuses, siis valdavalt on täna ja lähimatel aastatel tööstuses kasutusel fossiilsetest allikatest toodetud vesinik, kuna see on oluliselt odavam kui roheline vesinik. Mõttekas on alustada järk-järgult sinise vesinikuga ja kui Läänemere regioonis on piisavalt taastuvelektri tootmisvõimekust, siis asendada see rohelise vesinikuga," lausus Karp.

Karbi sõnul on vesiniku tootmine mõistlik seal, kus on võrgus piisavalt vaba võimsust ja see tähendab, et Eesti praegu selleks hea koht ei ole.

"Lähiaastatel me Eestis veel suuremahulist vesiniku tootmist ei näe. Küll aga on mahukam rohevesiniku tootmisvõimekuse tekkimine tõenäoline järgmisel kümnendil," lisas ta.

Proovitakse ka transpordiga, seejärel keemiatööstuses

Uutes jaamades hakataks vesinikku kasutama vesinikuvõimekusega kombineeritud tsükliga gaasiturbiinis ning see on kontserni jaoks kindlasti üks tegevussuund, kuid juba praegu on Eesti Energia esitanud partneritega kaasrahastuse keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) vesinikumeetmesse, et rajada rohevesiniku tervikahel ja hakata seda tootma transpordisektorile, ütles Karp.

Rohevesiniku tervikahel tähendab vesiniku tootmist taastuvelektrist elektrolüüsi tehnoloogiaga, tarbimise juurde viimist ja tankla rajamist koos tarbimisvõimekusega.

"Rohevesinikku plaanime selles pilootprojektis tootma hakata mõne uuema Enefit Greeni taastuvelektrijaama juures. Sealt edasi saab transportida vesiniku treileritega tarbijate juurde. Elektrolüüser peab tulenevalt KIK-i nõuetest olema kasutusvalmis 2025. aasta septembris," lausus Karp.

Aastal 2023 aga transpordisektoris rohevesiniku kasutamine ilma riigi dotatsioonita mõttekas ei ole, ütles Karp.

Suuremad plaanid vesinikuga on Eesti Energial aga seotud hoopis oma keemiatööstusega. "Tulevikus on sellel tunduvalt suurem ja laiem roll ka meie ekspordile orienteeritud keemiatööstuse arendustes. Samuti uurime Eesti Energias võimalusi vesiniku kasutamiseks nii energiatootmises – näiteks vesinikuvõimekusega gaasiturbiin elektrituru tiputundide katmiseks," lausus ta.

Karbi sõnul saab Eesti Energia poolt strateegiliselt arendatav keemiatööstus olema suur vesiniku lõpptarbija. "Seega võimaluse korral kasutaksime elektrijaamas kontsernis toodetud rohevesinikku. Loomulikult jääb alati võimalus osta vesinikku ka turult. Kui hind turul on sobiva hinnaga, siis ei välista ka vesiniku ostmist turult," ütles ta.

Vesiniku hind langeb, kui taastuvenergiat on rohkem

Eesti Energia plaanid sõltuvadki suuresti sellest, milline saab olema vesiniku hind. Ja see sõltub omakorda praegu Eestis arenduses olevatest taastuvenergia projektidest, sest praegu on rohevesinik maailmaturgudel hinnaline kaup – nii nenditakse ka tänavu aasta algul esitletud "Eesti vesiniku teekaardis". Ja kõik head plaanid vesinikuga realiseerida on võimalik siis, kui "tekib märkimisväärne väga odava taastuvenergia ülejääk", märgitakse teekaardis.

Praegu on seis selline, et halli vesiniku hulgihind on ligikaudu euro kilogrammi kohta. Sinise ehk süsiniku püüdmistehnoloogiaga toodetud vesiniku hind on viis kuni kaheksa eurot, rohelise vesiniku omahind on neli kuni kaheksa eurot kilogrammi kohta.

Teekaardis märgitakse, et aastaks 2030 ennustatakse, et rohelise vesiniku hind võib maailmas langeda 1,2 kuni 4,1 euroni, kuid see sõltub märkimisväärselt elektrolüüserite ja taastuvelektri hinnast.

Aasta 2023 seisuga on Eestis kõige soodsam viis toota rohelist vesinikku suurtes päikeseparkides ja selle omahind võib olla 4,5 kuni 5,2 eurot kilogrammi kohta. Hinnatakse, et aastaks 2030 võib soodsaim omahind olla 3,4 kuni 4,2 eurot.

See on küll odavam kui ennustatav süsiniku püüdmistehnoloogiatega toodetud sinine vesinik, kuid ligikaudu viis korda kallim praegu fossiilsetest kütustest toodetava vesiniku hinnast ning ligikaudu kaks-kolm korda kallim, kui on oodatav rohelise vesiniku hind maailmaturgudel aastal 2030.

Karp ütles, et isegi kui praegu on rohevesiniku hind kõrge, siis Eesti Energia plaanid on seotud tulevikuga ja vesiniku hind peaks ikkagi lähitulevikus langema hakkama.

"Näeme ja ka arvestame, et vesiniku hind võiks seoses taastuvenergia toodangu suurenemisega ja tehnoloogiate arenguga langeda. Sisuliselt toimib vesinik kui pikaajaline energiasalvesti ning seda saaks toota hetkedel kui tuuleenergiat on võrgus üle. Näeme, et tulevikus võiks vesinikust elektritootmise hind olla soodsam kui põlevkivist elektri tootmisel," lausus ta.

Karp möönis, et roheline vesinik on praegu oluliselt kallim kui fossiilkütustest, näiteks maagaasist toodetav vesinik, ja põhjuseks on alapakkumine. Lisaks oleks vaja rajada vajalik taristu, mis lisab veelgi kulusid.

"Hetkel ja lähematel aastatel oleme olukorras, kus taastuvelektrit on turult puudu. Samuti on likviidse vesinikuturu tekkeks vajalik taristu rajamine – vesiniku transport torudes. Vesinikutaristu rajamisel Põhja-Euroopast Kesk-Euroopa suunas on oluline, et see oleks ühendatud ka Ida-Virumaa, kui Eestis toodetud vedelkütuste ekspordikeskuse ning tulevikus Eestis toodetud keemiatoodete ekspordikeskusega," lausus Karp, lisades, et loodavas Eesti Energia keemiatööstuses plaanitakse hakata tarbima märkimisväärses koguses vesinikku. 

On veel üks aga. Rohevesiniku ehk elektrolüüsi teel vesiniku tootmisel võib kasutegur kõvasti kõikuda: nimelt läheb elektrolüüsis kaotsi 20 kuni 45 protsenti kasutatud energiast, öeldakse vesiniku teekaardis. Selleks, et vesinikku hoiustada ja jaotada, on vaja seda jahutada ja kokku suruda. Sellele kulub keskmiselt 20 protsenti (5 kuni 35 protsenti) vesinikku talletatud energiast.

Kui vesinikku kasutatakse elektrienergia tootmiseks, siis on kadu ligikaudu pool energiast. Seega on elekter-vesinik-elekter salvestuse puhul kättesaadav ainult ligikaudu kolmandik esialgsest energiast elektrina ja pool soojusena. See tähendab, et mida lähemal ja rutem vesinikku pärast tootmist tarbida, seda säästlikum see on, märgitakse teekaardis.