Riigikontrolli ülevaate kohaselt on paljud olulised energiamajanduse planeerimiseks vajalikud põhimõttelised otsused pikalt tegemata ning 2027. aastast pole Eestis vanad põlevkivi kasutavad tootmisvõimsused enam majanduslikult jätkusuutlikud, mistõttu võib Eestil tekkida probleem elektri varustuskindlusega.

Kliimaminister Kristen Michal nimetas teisipäeval võimalike reservvõimsustena Eleringi Kiisa elektrijaama ja Eesti Energia plaanitavat vesinikujaama, millest võib tulla kokku kuni 500 megavatti elektrit.

Eesti Energia keemiatransformatsiooni ja strateegia juht Lauri Karpi sõnul on Eesti Energial ambitsioonikad plaanid vesiniku tootmisel ja kasutamisel.

"Meil on kõige lähim ajaplaan teha esimene vesiniku tipuelektrijaam Narva, mille võimsus on umbes 100 MW ja selle kogemuse baasil teha teine jaam Irusse, umbes samade parameetritega. Kui me räägime ajavahemikust, siis projekteerimise lõpetame järgmisel aastal ja siis kuulutame välja hanke," ütles Karp.

Tipujaam pannakse tööle siis, kui päike ei paista ega tuul puhu. "Neid momente saab olema Eesti elektrisüsteemis väga mitmel korral aastas," rääkis Karp.

Elektrijaam kasutab oma tööks nii vesinikku, biometaani kui ka vajadusel piiratud ulatuses maagaasi. Vesinikku võib Eesti Energia nii ise toota kui ka turult osta. Karpi sõnul on selles, kas on mõtet vesinikku ise toota, kõige olulisem küsimus hind. Ta märkis, et kõige suurem potentsiaal on vesinikul keemiatööstuses ning on näha, et aastatel 2035-2040 saab Auvere keemiatööstus olema Eesti suurim vesinikutarbija.

Esialgses valikus vesiniku tootmiseks on Iru ja Narva, kõige atraktiivsem kasutuskoht on vesinikule Ida-Virumaal, ütles Karp. "Mõlemas asukohas on soojusvõrk olemas, mis võimaldab elektritootmisel tekkivat jääksoojust soojusvõrgus ära kasutada," sõnas Karp.

Eesti Energia vesiniku tootmise võimalik ajaperspektiiv on käesoleva kümnendi lõpp.