Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse nõunik Kadri Möller on määrusega rahul, kuid sõnas, et see on ambitsioonikas. 

"Kõige keerulisem punkt on olnud kuivendatud turvasmullaga põllumajandusmaade taastamine," rääkis Möller ERR-ile. "Probleem on selles, et sellised alad emiteerivad hästi suures koguses kasvuhoonegaase ja selle teemaga peaksime tegelema nii ehk naa – kas seda määrust on või ei ole," lausus ta.

Lisaks kirjeldas Möller, et mitmetest mahajäetud turbakaevandustest on turvas juba ära kaevatud. Siiski peab ka sellised alad niisutama, sest neist emiteerub jätkuvalt kasvuhoonegaase.

"Kasvuhoonegaasid emiteeruvad neist kogu aeg ja pidevalt ja on teinud seda aastakümneid," ütles ta. "Turbakaevandusalad on väga vanad, kus ei ole ühtegi omanikku enam. Seetõttu ongi riik neid käsile võtnud ja hakanud veerežiime taastama," rääkis Möller.

Eesti Turbaliidu nõunik ja insener Erki Niitlaan märkis, et EL-i määruse järgi tuleb vanad turbakaevandused küll taastada, kuid nendega edasi tegutsemiseks on mitu varianti.

"Praegune maakasutusviis peab muutuma," lausus ta, "kas põllukultuuride osas – ta läheb üldse haritava maa alt välja püsirohumaaks. Või siis metsamaa puhul, kus taastatakse sookooslused. Sellisel juhul ta läheb nii-öelda tulundusmetsa alt välja ja tulevikus enam väga palki või tarbepuitu ei saa. Küll aga siis tekivad sinna elupaigad, suureneb bioloogiline mitmekesisus ja saame nii-öelda tüki loodust tagasi," kirjeldas Niitlaan.

Määruses, mis jõustub ilmselt tulevaks kevadsuveks aga seisab, et kuivanud turbavälja omanik ei pea seda ilmtingimata niisutama. Eesti Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimehe Ants Noodi sõnul on selline määruse paindlikkus väga mõistlik.

"Kohustuslikus korras hakata näiteks kuivenduskraave kinni ajama, mis on suured maaparandussüsteemid, ei olegi mõistlik," ütles ta. "Ilmselt mõjuks ka tavapõllumajandusele üsna kehvasti. Aga üldiselt mulle tundub, et Eestil ei tohiks siin mingeid väga suuri probleeme tekkida," rääkis Noot.

Niitlaan turbaliidust lisas, et põllumajandustootjad ei hakka ilmselt kohe oma kuivanud turbakaevandusi niisutama.

"Uus aeg nõuab uusi lähenemisi – nii et ilmselt aja jooksul tulevad ka eraomanikud rohkem sellega kaasa," sõnas ta. "Kui see sama maa suudab keskkonnasõbralikuma majandamise korral toota samaväärselt või rohkem omanikutulu, siis kindlasti seda tehakse, aga kui sissetulekud vähenevad, siis sellega nii varmalt kaasa minna ei soovita," kirjeldas Niitlaan.

Niitlaan ütles, et igal keskkonnavõidul kaks otsa. Kui kuskilt midagi väheneb, siis teisest otsast suureneb. 

"Küsimus ei olegi, et me ei peaks tuleviku kliima ja keskkonna eest hoolitsema," rääkis ta, "aga võibolla me peaksime natuke rohkem ja avatumalt rääkima sellest, et mis on ühe või teise tegevuse päris võit või kaotus – lisaks sellele, kuidas ta meie mingis statistilises või imagoloogilises aspektis välja paistab," sõnas Niitlaan.

Lisaks tuleb veel uue määruse järgi istutada 2030. aastaks EL-i alal kolm miljardit puud ning taastada vähemalt 25 000 kilomeetril jõgedel vaba vool.