Uue muudatuse kohaselt vähendatakse turbakaevandamiseks sobivaid alasid 140 000 hektarilt 25 000 hektarile. Seega, kui varem sai turvast kaevandada 267 märgalal, siis nüüd jääb sääraseid alasid alles vaid 83.

"Tegu on ühe sammuga sellisest pikemast turbapoliitikast, kuidas Eestis turbakaevandamisega üleüldse edasi minna, millistes mahtudes ja kuidas siis keskkonna- ja majanduspoolt seal hästi tasakaalustada. Tõsi ta on, et turbakaevandamine on täna üsna heitemahukas, turbakaevandamisest tuleb ligikaudu 10 protsenti kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitmest," rääkis kliimaministeeriumi teadusnõunik Aveliina Helm.

Turbakaevandajaid ühendav turbaliit muudatusega rahul ei ole. Liidu sõnul on piiratud olulist ressurssi, millelt võiks teenida.

"Kahtlemata tootjad ei saa loomulikult sellise muudatusega rahul olla. Ühest küljest me räägime kohaliku ressurssi väärindamisest, uuest majanduspoliitikast, teisalt kehtestame uued maksud ning sisuliselt ka sektorialased piirangud sektoritele, mis on elujõulised, kasvujõulised, mis on investeerimisvõimelised," kommenteeris turbaliidu juht Jüri Tiidermann.

Eestimaa Looduse Fondi projektijuht Jüri-Ott Salm möönis, et uus määrusemuudatus on vaid algus laiematele vaidlustele turbakaevanduses.

"See on õige algatus kliimaministeeriumi poolt. See paneb teatud piirid potentsiaalsete kaevandusalade laienemisele. Teisalt, kas see ka piirab kaevandusmahtusid ja kaevanduse ulatust Eestis olukorras, kus kehtivate kaevanduslubade alusel võib jätkata kaevandamist aastakümneid samades mahtudes, ma leian, et need diskussioonid on veel ees, mil moel piirata Eestis kaevandustegevust," rääkis Salm.

Turvas läheb eelkõige ekspordiks ennekõike Lääne-Euroopasse, suurimad ostjad on Saksamaa, Holland ning Belgia.