"Oodata, et aasta lõpuks jõuame tagasi nulli – see on ikkagi suhteliselt ebarealistlik, selleks peaks Nordica ostma lotopileteid," ütles Kukemelk.

Kukemelki sõnul on praegu tarvis, et ettevõtte kahjum ei suureneks. "Lennunduses räägime sellest, et teine ja kolmas kvartal on need, kus on võimalik raha teenida ja esimene ja neljas on kõige raskemad. Ehk oleme praegu selles hetkes, kus järgmised kaks kvartalit on vaja investeerida, et jõuda kasumlikku teise-kolmandasse kvartalisse," ütles ta.

Suutlikkust investeeringuid teha aga praegu ei ole ning Kukemelki hinnangul pole ka põhjust, miks riik peaks olema huvitatud lennufirmasse lisaraha süstimisest.

Riik peaks praegu aga selgelt ütlema, et plaanib Nordica maha müüa, mitte rääkima võimalikust pankrotist ega likvideerimisest, sõnas Kukemelk.

"Me oleme täna olukorras, kus Nordicas on üle 400 töötaja. Me räägime Eestis sellest, et tahame kõrge lisandväärtusega töökohti. Kui räägime kaptenite palkadest, see on 6000–8000 eurot brutokuupalgad. Kui suudaksime ettevõtte maha müüa tingimusega, et järgmised 10 aastat peakontor on siin, siis lisaväärtus, mis riigile tuleb, on märkimisväärne," ütles Kukemelk.

Kukemelk sõnas, et Nordica ostmise vastu on huvi tundnud neli-viis ettevõtet.

"Eelkõige on küsimus, mis tingimustel ja kuidas. Suurte miinustena on Nordica kohal, et Nordica sai koroonaajal riigi poolt abi ja kui riik hakkab ootama selle raha tagasi maksmist, on raske täna seda väärtust näha. Teine küsimus on, kui kaua see mäng edasi kestab. Olukorras, kus Nordica peab üritama müüa oma järgmiseks suveks lennukeid välja, siis olukorras, kus omanik ütleb välja, et pankrot ei ole välistatud – keegi ei julge osta."

Riik peaks Nordicast rääkides muutma oma tonaalsust ja teatama, et müüb ettevõtte ja tahab hoida töökohti, ütles Kukemelk. "Ja ei hakka keskenduma sellele, kas pankrot, likvideerimine – siin on kindlasti huviline olemas ja see peakski olema see sõnum."