Äkiline õhkutõus - 2015-2018

2015. aasta 7. november oli Estonian Airi viimane päev. Ebaseadusliku riigiabi saamise eest on riiklik lennufirma sunnitud kuulutama välja pankroti. Töötajatega kohtumisel seisid kõrvuti lennufirma juht Jan Palmer ja valdkonna eest vastutav minister Kristen Michal. Kumbki ei varjanud pettumust, aga neil oli olemas päästeplaan – uus riiklik lennufirma.

Valgele lehele joonistati sisuliselt kaks ettevõtet Nordic Aviation Group (NAG) ja sinna kõrvale Transpordi Varahaldus. NAG jagunes kaheks firmaks: Nordicaks ja Xflyks. Esimene pakkus kaubamärki ja müüs Eestist lendamist. Teises oli personal, kõik vajalik tegelikult lendamiseks ja õige pea ka allhankelepingud teiste firmadega.

Esimese juht vahetus viimase kaheksa aasta jooksul viiel korral, aga tütarettevõtet nõustas varem ja juhtis viimased viis aastat Jan Palmer.

Nordica grupi kõrvale loodud Transpordi Varahaldus pidi tagama lennukite olemasolu – ostis lennukid ning rentis edasi Nordicale, kes omakorda Xflyle kasutada andis.

"Neid ettevõtteid loodi just Estonian Airi järgselt teadlikult, et ei toimuks äride ülekannet. Ja selleks, et oleks varad lahus sellest operatsiooniriskist, mis nüüd siis tegelikult tänaseks ongi täpselt nii läinud," ütles Michal.

Kuna esialgu olid kõik firmad tühjad, siis hakkas meie rahvusliku reisibüroo eest lendama Sloveenia lennufirma Adria Airways, hiljem tulid asemele poolakad LOT-iga. 2016. aasta lõpuks oli Varahaldusel juba endal neli Bombardieri.

Et riik oli andnud firmale sisuliselt kaks käsku – lennata Eestist ja majanduslikult hakkama saada –, siis Jaan Tamme juhitud Nordica seadis kõrgeid sihte. Ettevõte muudkui laienes ja 2018. aastaks pakkus Nordica Tallinnast väljumisi 20 sihtkohta. Ootuspäraste liinide nagu Stockholmi ja Brüsseli kõrval näiteks Oslosse, Peterburgi, Spliti ja Rijekasse. Uhke klantspildi taga trügisid ka teised lennufirmad üha enam Tallinnast lendama, konkurents tihenes ja Nordica ohutuled põlesid. Pankrot oli lähedal.

"See oli pankroti äärel, Nordica grupp, sest Nordica liinid Tallinnast ei olnud kasumlikud. Ma ei tea, kas ükski liin oli kasumlik põhiliini peale või kas see üritas seda luua, aga see pole lihtne," sõnas Palmer.

"Ei vasta tõele – pankroti äärel. Mida see pankroti äärel tähendab? See tähendab seda, et ettevõte oligi nende valikute ees, et mida me siis teeme. Jah, mõtlesin, et me ei saanud enam samas rütmis turuga kasvada ja meil oleks olnud keeruline hoida sellist taset nagu me olime üles ehitanud. Siis me oleks pidanud hakkama... see oligi see stsenaarium üks, marginaliseerida. Marginaliseerida Tallinnas ja viia need Tallinna lennukid valdavas osas välisliinidele teenust pakkuma. Aga see ei olnud Nordica missioon," selgitas Tamm.

Majandustulemused annavad halastamatu hinnangu - 2016. aasta lõpuks kahjum üle 14 miljoni, 2017 suudeti jääda väiksesse kasumisse, aga 2018. aastal üle viie miljoni euro kahjumit. Lihtsustatult öeldes, Eestist alanud Nordica liinid tootsid kahjumit ja Xfly allhankelepingud teistele firmadele olid kasulikud, aga ei suutnud kogu firmat siiski vee peal hoida.

Tänavu septembri lõpus avaldatud riigikontrolli audit joonib alla, et üks suuremaid hädasid läbi aegade on Nordica juures olnud valitsuse ja poliitikute otsustamatus. Piltlikult öeldes, taheti eneseuhkust tõstvat riiklikku lennufirmat, ei arvestatud, kui palju see raha neelab, ja turuolukorda, milles riigifirma pidamine on lihtsalt ebamõistlik. Ja sellega kaasnes aastaid agooniat.

Lennufirma poliitilisi tõmbetuuli iseloomustab Jaan Tamme sõnul, kuidas ta proovis jõuda võimalike lahendustega nii majandusministri kui ka peaminister Jüri Rataseni, aga vastu sai huvipuuduse.

"Tegelikult küsimus oligi see, et kui pikas perspektiivis mingeid täiendavaid toetusmeetmeid ei tule, siis tõmbamegi kiirelt kokku ära. /.../ Ma koostasin ka peaministrile ühe vastava 30-lehelise raporti koos ettepanekutega, mille kohta ta küsis, et kas ma peaks selle läbi lugema," rääkis Tamm.

Tiibade kärpimine - 2018-2019

Jaan Tamm lasti päevapealt lahti, ettevõtet pandi üheksaks kuus juhtima ajutine juhtkond, kes täitis missiooni lõpetada ära kahjumlikud suunad Tallinnast ehk kõik siit lendavad liinid pandi kinni. Sellest hetkest ei täitnud Nordica kumbagi riiklikule lennufirmale seatud eesmärki – ei lennanud Eestist ja kahjum oli 2019. aastal üle kolme miljoni euro.

"Oli näha, et kõik liinid on punases. Ettevõte veritseb, raha jookseb välja ja sellel ei olnud mingit mõtet. Ja tegelikult olekski võinud toona Nordica põhimõtteliselt pankrotti lasta, et see ei ole elujõuline ettevõte," ütles Toomas Uibo.

"Mida me sel ajal üritasime öelda, oli see, et omanikud peaksid tegelikult müüma Xfly. Mida inimesed võib-olla päriselt ei mõista, et kui lõpetati kõik Tallinna liinid, siis Transpordi Varahaldus, teine varafirma, oli paljude lennukitega, mis ei saanud äriga tegeleda," ütles Palmer.

Kunstlikul hingamisel - 2019-2022

Eestist lendavad liinid suleti. Xfly seal kõrval suurendas allhankelepinguid ja vedas kaheksa lennukiga SAS-i ja LOT-i jaoks. Sisuliselt hoidis ta oma tegevusega üleval kogu Nordicat, mida toodi juhtima Erki Urva ja millel oli vaid üks Rootsi riigi poolt kinni makstud liin 1000 kilomeetri kaugusel Põhja-Rootsis.

"Seis oli suhteliselt segane ja keeruline. Ja samal ajal oli omaniku poolt antud juhis, et Nordica peab säilitama suutlikkuse ja võimalused vajadusel uuesti Tallinnast lende alustada. Juhul, kui mõni suur tegija oleks näiteks lahkunud Tallinna turult, et siis oleks siiski saanud säilitada ühenduse. Tervikuna seda on väga palju siin spekuleeritud, et kas peab Eesti riigil olema selline lennuettevõte, mis Tallinnast ei lenda. Ma olen täiesti nõus sellega, et ei pea, sellel ei ole riigil mingit vajadust," rääkis Urva.

Erki Urva elas Nordica juhina üle koroonakriisi, kus kogu lennundus seisis, majandustulemused näitasid kümne miljoni eurost miinust hoolimata 30-miljonilisest riigiabist. Urva pani 2022. aasta alguses ameti maha, sest juhtis sisuliselt tühja emaettevõtet, mille kõrval tegutses raha teeniv ja päriselt lendav Jan Palmeri juhitud Xfly.

"Seal tekkiski selline olukord, et polnud vaja otseselt kahte ju juhti sinna ühte ettevõttesse, kes omavahel ka mingil määral jagelesid seal, et kes teeb mida. See muutus ka väsitavaks," ütles Urva.

"Põhimõtteliselt polnud Nordical üldse äri, ainult raha saamine Xfly-st, kuid neil oli ka üsna palju kulusid, mis jäid alles ja mida polnud nii lihtne sulgeda," ütles Palmer.

Hädamaandumine - 2022-2023

Vastavalt nõukogu soovile hakkas 2022. aasta algusest mõlemat ettevõtet juhtima Jan Palmer. Kogu rõhk läks allhankelendamistele ja sellega hakkas tegelema ka Nordica äsja soetatud Airbusiga.

Ette võeti laienemine ja sõlmiti hulk uusi lepinguid, 2023. aastaks suurendati lennukiparki 17 lennukilt 21 lennukini. Senise 400 töötaja asemel planeeriti 700 ja lennata mitmel uuel lennuliinil mujal Euroopas. 2022. aastal 1,5 miljoniga kasumis olnud ettevõte prognoosis kasvu.

Samal ajal oli kogu lennundus koroonajärgsest seisakust taastunud oodatust kiiremini, mis tõi kaasa defitsiidi mitmes vallas ja juba selle aasta alguses kiskus kõik vabalangusse.

"See on varuosade, komponentide kombinatsioon, aga ka kogenud inimeste puudus, eriti pilootide puudus, mingil määral insenerid, sama asi. Lisaks sellele on meil ka inflatsioon, mis on mõnda aega päris hull olnud, eriti siin, Eestis oli tõesti kõrge. Kulusituatsioon on ka halvenenud. Meil oli näiteks lennuki välgutabamus. Mootor ja propelleri labad olid hävinud. Tavaliselt saate propellerilabasid enam-vähem üleöö. Seekord võttis kaks kuud, kuni me saime. See tähendab, et lennuk seisis kaks kuud," rääkis Palmer, kelle hinnangul oli suur osa halbade asjaolude kokkusattumusel.

"Meie esimesed kohtumised kliimaministeeriumis Nordicaga, kui nad tulid üldkoosolekul, olid ju äärmiselt päikeselised. Öeldi, et laienemine on väga võimalusterohke, kõik muudkui edeneb. Ja siis läks pisut aega mööda, kuu umbes läks mööda ja siis selgus ootamatult, et ainukene lahendus oleks võtta maksumaksjalt lisaraha, et ettevõtte toimetamist jätkata. Niimoodi asju ei saa kindlasti ajada," rääkis Michal.

Tagantjärele sõrmega järge ajades hakkas ilmnema üha enam varasemaid kaheldavaid otsuseid, näiteks juhtkonna lepingud uute liinide avamiseks, sealhulgas suure lennufirmaga Marabu, kelle nimel pidi Nordica hakkama lendama Münchenist ja Hamburgist, aga lepingud paistavad sõlmitud alla turuhinna.

"Üldiselt on ikkagi nii, et kui need lepingud ei õnnestu täita ja kasumlikult, siis see kirjeldab ju ära, et ega väga hästi ei ole läinud," ütles Michal.

"Kui see Marabu leping allkirjastati, oli see kindlasti kasumlik leping. See oli tegelikult fantastiline projekt sellest vaatenurgast. Kuid kuna me ei saanud lennukeid, ei saanud me opereerida ja seega ei saanud me ka tasu," kommenteeris Palmer.

"Kindlasti me võime loetleda päeva lõpuks 15 põhjust, miks meil ei õnnestunud sellel päeval vältida magustoitu ja miks me sõitsime just autoga jalakäigu asemel, eks ju. Kõik need on objektiivsed põhjused, aga lõppkokkuvõttes loeb, kuidas sul ikkagi läks, ja lennunduses, eriti sellises ettevõttes. Mina küll arvan, et Eesti maksumaksja raha sellisesse mittestrateegilisse katsetamisse enam panema ei peaks," ütles Michal.

"Pealtnägija" tutvustas Jan Palmerile enda käsutuses olevat ülevaadet Nordica kohta, mille põhjal langetas valitsus lõpliku otsuse, et lennufirmast tuleb vabaneda. Dokumentides tuuakse välja ühe suurema probleemina, et Jan Palmeri juhtkond ei informeerinud nõukogu väga halvast rahalisest seisust õigeaegselt, adekvaatselt ja jättis olulisi asju rääkimata ning juulis tuli paljude jaoks üllatus ettevõtte äärmiselt kehvast seisust.

"Olime kaotanud üle kuue miljoni tulu kaotuste tõttu, kõikide probleemide tõttu ja igaüks, kes pabereid luges, saaks sellest aru ja neile esitati ka vastav aruanne. Nii et see ei saa olla üllatus. See on võimatu," sõnas Palmer.

"See info, mida meile anti, ei jätnud küll seda muljet, vähemalt esimesel kohtumisel, et olukord oleks halb. Alles hiljem tuli välja, et asjad on pahad ja nüüd ainukene viis oleks ka siis hakata seda kriisi kuidagi lahendama või anda lisaraha," ütles Michal.

"See aruanne meie finantsjuhilt nägi väga positiivne välja, kuid me deklareerisime nõukogule selgelt, et see on ainult sisekasutamiseks, et näha, kas kõik nüüd toimib nii nagu peaks, kas meil on korras äri. Kui võtate seda nüüd kui midagi, mida lubasime, siis see pole õige," rääkis Palmer.

"20 lehekülge raportit, igakuist raportit nõukogule ja kui sealt ei tule mitte mingisugust tagasisidet, mitte ühtegi küsimust tegevjuhtkonnale, ma ei tea, mida need inimesed teevad seal nõukogus siis," kommenteeris Uibo.

"See tehniline arutelu siin on kahtlemata huvitav, aga vigur on üldiselt ikka nii, et kui lennundusettevõtte kõrghooajal ei suuda ikkagi kasumit teenida, siis tegelikult on ikkagi midagi väga valesti," sõnas Michal.

"Loomulikult mind isiklikult süüdistada selle eest, mis toimub, on veidi naiivne. Olen pettunud selles," ütles Palmer.

Päästmine - 2023

Erinevaid näpuga näitamisi on rohkem kui loos jõuab lahti harutada, aga tõsiasi on, et üheksa kuu kahjum on 12 miljonit eurot. Juba varem pensionile minekust teatanud Jan Palmer pani juuli lõpus ameti päevapealt maha.

Riik alustas juhtunu osas erikontrolli ja nõukogu leidis kiirkorras uued juhid. Aga ka nende kohta kaevas meedia õige pea välja, et tegemist on Itaalias kriminaalmenetluses oleva ettevõttega ja portfellis mitmu pankrotti. Eestilt uus firma, aga kuue kuu eest töötasuks 1,2 miljonit eurot.

"Ja kui Jan Palmer sai teada, et appi tuleb Knighthood Global, mis on väga halva renomeega seltskond Euroopa lennunduses, siis loomulikult ta ütles ei. Ja et seda täna siis esitletakse kui uppuvalt laevalt põgenemist. Häbiväärne," kommenteeris Uibo.

Ka Palmer kinnitas, et ei põgenenud uppuvalt laevalt. "Ma pole kunagi seda teinud. Olin Estonian Airis, kuni ettevõte kokku varises. Kannatasin selle löögi. Ma pole kunagi sellist tüüpi, sest armastan inimesi, kellega koos töötan. Muidugi, kui oleksin saanud aidata, oleksin teinud," ütles ta.

"Pealtnägija" kaamera ees oli esimene kord, kui Nordica praegune juht Remco Althuis meeskonna tegevusi kommenteerib. Esmalt ütles ta, et tema ei tea Knighthood Globali probleemidest, sest osutab ka ise firmale alltööna lihtsalt teenust. Tema juhitava meeskonna eesmärk on aga tõmmata pidurit raha põlemisele ja tuvastada, mis on Nordica õnnetuste kuhjas alles väärtuslikku. Praeguseks on parandatud lendude tulemuslikkust ja läbirääkimised käivad erinevate lepingute tingimuste ülevaatamiseks ja ka lõpetamiseks.

"Mida teeme, on ettevõtte lihtsustamine. Näiteks oleme lõpetanud avalike teenustega kohustuse lepingute pakkumise Rootsis. Sellega seoses ei tööta mõned sellega seotud inimesed enam ettevõttes. Ja nii me naaseme tegelikult ettevõtte tuuma juurde ja teeme selle väiksemaks ning vähem keeruliseks. Nii et meeskonna ja energia abil, mida ma tunnen, ja sellega, mida oleme teinud, on meil kindlasti hea võimalus sellest välja tulla ja ettevõte erastamiseks ette valmistada," ütles Althuis.

Kokkuvõttes unistavad justkui kõik erastamisest, aga arvestades, et koroonaajal saadud riigiabi tuleb tagasi maksta, siis valmistutakse ka pankrotiks. Ühelt poolt on see 100 miljonit eurot maksumaksja raha neelanud projekti krahh justkui hoop eneseuhkusele, aga teisalt joonib veelkord alla, et riigiomandis oleva ettevõtte puhul võib vastutus hajuda ja selge siht, mida tahetakse saavutada, kaob lihtsalt ära.

Viimane info on, et valitsus otsustab aasta lõpuks, kas Nordica erastatakse või lastakse pankrotti.