Kultuuriministeerium toetab eelisjärjekorras neid muuseume, kus hoidlate seisukord või ruumipuudus on kõige kriitilisem.

"Muinsuskaitseamet on järgmise aasta plaani võtnud, et nad teevad korduva ülevaatuse. Kui me pärandihoidla projekti hakkasime ette valmistama, siis toona sai tehtud ülevaade hoidlate hetkeseisust – vaatasime füüsilist olukorda ja ka täituvust. Nüüd on viis aastat mööda läinud ja teeme uue ringi peale. Sealt siis tuleb sisend, millised muuseumid vajavad kõige kiiremini lisaraha, kas siis hoidla remondiks, aga võib olla ka selliste lihtsamate seadmete, nagu kuivati või niisuti soetamiseks. Saame selle summa, mis me olime broneerinud Riigi Kinnisvara eeltegevuste lepingu jaoks, suunata muuseumide toetamiseks seni, kuni pärandihoidlat ei ole," rääkis kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa.

Summa, mis kõige suuremas hädas muuseumitele antakse, on kokku 400 000 eurot.

Reismaa sõnul on Eesti vabaõhumuuseum kindlasti üks sellistest asutustest, kus tingimused on kriitilised. "Paljudes teistes ei ole niivõrd isegi küsimus selles, et füüsilised tingimused oleks halvad, vaid ruumipuudus on pigem isegi suurem probleem," ütles ta.

Reismaa ütles, et pärandihoidla projektis tehakse lõpuni need tegevused, mis on juba ära tellitud ehk arhitektuurivõistlustele ülesanded ja Põhja-Eesti puhul ka mahuline eskiis, aga ei minda edasi arhitektuurivõistluse korraldamisega ja detailplaneeringute koostamisega, sest need tegevused võtavad aega umbes kaks aastat, aga riigieelarvestrateegias nelja aasta perspektiivis seda tegevust kirjas ei ole.

"Seega ei ole lihtsalt mõistlik neid asju nii vara ette ära teha," ütles Reismaa.

Eesti muuseumiühingu juhatuse esimees Kerttu Männiste ütles, et kuna otsus, et Eestil on vaja pärandihoidlaid, leidis juba viis aastat tagasi heakskiidu, siis muuseumid on sellega arvestanud. "Muuseumid on arvestanud, et tuleb ühine pärandihoidla, mis tähendab, et kui muuseumide hoiutingimused olid juba enne piiripealsed kas ruumipuuduse tõttu või hoidla tingimused ei olnud päris ideaalsed või vajasid kaasajastamist, siis kõik need puudujäägid nüüd jätkuvad," ütles Männiste.

"Muuseumide jaoks ei lähe kogude ehk Eesti riigile kuuluvate muuseumi varade säilitamine paremaks. Tuleb jätkata rohkem või vähem kasinates tingimustes," lisas ta.

Männiste märkis, et pärandihoidlat on oodatud ja sellele kaasa aidatud eri töögruppide aruteludega juba mitmed aastad. "Kusagil on kindlasti kriitiline piir: kuna lähemas tulevikus ei astuta samme selle ehitamiseks, siis kusagilt peavad tekkima ressursid oma hoidlaruumide tingimuste parandamiseks või täiendavate hoidlate rentimiseks, mis on kindlasti muuseumitelt lisaressurssi nõudvad tegevusi, millega pikemas perspektiivis pole arvestatud. Need on ootamatud ja kulukad olukorrad, millega muuseumid silmitsi seisavad," sõnas Männiste.

Kultuuriministeerium saatis oktoobri lõpus muuseumitele teate, milles öeldakse, et alates 2018. aastast ette valmistatud kolme suure pärandihoidla projekt on pandud tähtajatule pausile, sest riigieelarves selleks raha ette nähtud pole. Tänapäevastele nõuetele vastavad spetsiaalselt hoidlateks ehitatud ruumid on praegu olemas vaid Eesti Rahva Muuseumi uues hoones Raadil, Kumu kunstimuuseumis ja Eesti Ajaloomuuseumi uues hoidlas Maarjamäel.