Euroopa Komisjoni hinnangul langeb sellel aastal Eesti majandus eratarbimise nõrkuse, investeeringute languse, peamiste kaubanduspartnerite kehvema olukorra ja varude lõppemise tõttu.

Kuigi valitsus on otsustanud järgmisest aastast käibemaksu tõsta 20 protsendilt 22 protsendile, prognoosib Euroopa Komisjon, et selle aasta Euroopa Liidu kõrgeimate seas olev 9,4-protsendiline hinnakasv võiks tuleval aastal aeglustuda 3,5 protsendile.

Inflatsiooni peatumist põhjendab komisjon sellega, et hinnad on juba varem kõrgele tõusnud ning energia ja toiduainete hinnasurve väheneb.

Riigieelarve defitsiit peaks komisjoni hinnangul sel aastal tõusma 2,9 protsendini SKP-st. Komisjoni teatel juhtub see peamiselt õpetajate ja siseturvalisuse töötajate palgatõusude ning pensionikasvu kui ka kaitsekulutuste ja lastetoetuste tõusu tõttu, samal ajal kui majandustegevus ja maksukasv on aeglustumas.

Eelarvedefitsiit peaks komisjoni hinnangul maksutõusude tõttu pisut vähenema – 2,4 protsendile SKP-st. Samas 2025. aastast on taas oodata eelarvedefitsiidi süvendamist 3,6 protsendile SKP-st, kuna siis viiks koalitsiooni maksureform ehk niinimetatud maksuküüru kaotamine eelarvest püsivalt 0,8 protsenti SKP-st.

Samuti suurendavad eelarvepuudujääki indekseeritud kaitsekulutused ja pensionid, mis tõusevad automaatselt.

Kokku peaks Eesti riigivõlg kasvama selle aasta 19,2 protsendilt SKP-st 2025. aastaks 23,2 protsendini SKP-st, jäädes siiski Euroopa Liidu madalaimale tasemele.

Komisjoni hinnangul on Eesti tööturg pöördumas. Kui seni veel hoidsid ettevõtjad töötajatest kinni ja pakkusid neile osaajaga tööd, siis komisjoni teatel on tööpuudus kasvamas. Tööhõive kasv väheneb ehituses, tootvas tööstuses ja jaemüügis, samas võiks hõive kasv jätkuda teenustes.

Euroopa Liidus tervikuna võiks komisjoni hinnangul majandus sel aastal kasvada 0,6 protsenti, mis järgmisel aastal võiks kiireneda 1,3 protsendini. Inflatsiooniks peaks sel aastal Euroopa Liidus kujunema 6,5 protsenti, mis võiks tuleval aastal langeda 3,5 protsendile.

Möödunud aasta sügisel prognoosis Euroopa Komisjon 2023. aastaks Eestile 0,7-protsendilist majanduskasvu, 6,6-protsendilist hinnakasvu. Euroopa Liidule prognoosis komisjon möödunud aasta sügisel 2023. aastaks 0,3-protsendilist majanduskasvu ja seitsmeprotsendilist inflatsiooni.