Mülleri sõnul on Eesti majanduse seis praegu kehv, aga mitte katastroofiline, sest kõik asjad ei lähe halvemuse suunas. Ta tõi näiteks selle, et hinnatõus on aeglustunud.

"Tõesti, tahaks looda, et me oleme kiire inflatsiooniperioodi selja taha jätnud. See, kui kiiresti me siit majanduse paremini käima saame, on küsimärk. Tahaks loota, et see järk-järgult hakkab juhtuma ja mitte ei lähe ettevaadates asjad ainult halvemaks," rääkis ta.

Siiski on Mülleri sõnul nüüd uued probleemid – eksport ja tööstustoodang on languses, samuti jaekaubanduse müüginumbrid. Viimane viitab Mülleri sõnul sellele, et perede majanduslik olukord pole hea. "Kindlasti on muresid ja väljavaade ei ole just suurepärane," sõnas ta.

Majandusolukord on Mülleri sõnul läinud kehvemaks kogu Euroopas ning Eesti seis paistab võrreldes ülejäänud Euroopaga kehvem välja, sest siinsete eksportivate ettevõtete klientidel Põhjamaades läheb halvasti.

"Kuigi meie käekäik väikese riigina, kus me oleme rahvusvahelise majanduse tõmbetuultes, suurtesti sõltub sellest, kui hästi läheb ka teistel riikidel, siis see muidugi ei tähenda, et me peaksime lihtsalt ootama ja lootma, et kui hakkab teistel paremini minema, siis ka meil. Kindlasti on ka võimalik aktiivselt ka ise enda edu nimel pingutada. Seda kindlasti teevad ka ettevõtjad ise nii palju kui suudavad, otsides uusi turge nende asemel, kus praegu olukord kehvem ja tellimusi vähem. Valitsuse poole pealt, ma arvan, et me ei ole praegu olukorras, mis on võrreldav näiteks pandeemiakriisiga, kus valitsus läks ja rahaliselt konkreetselt toetas ettevõtteid," lisas ta.

Müller tõdes, et ettevõtjad ei ootagi valitsuselt praegu rahalist tuge või toetusi, vaid majanduskeskkonna stabiilsust ja selgust. "Praegu õhus palju maksumuudatusi ja võib-olla suurem probleem kui need maksumuudatused, mis juba välja käidud, on ka see, et on küsimärk, mida veel võidakse teha. On ju ka valitsus öelnud, et see ilmselt pole veel kõik. See tähendab, et teadmatust on suhteliselt rohkem kui võiks olla."

Keskpanga juhi hinnangul ongi Eesti eksportivate ettevõtete konkurentsivõime praegu põhiline teema, millega tuleks tegeleda.

"Muidugi tegelevad sellega ettevõtted ise. Samuti riigi, valitsuse majanduspoliitika keskmes peaks praegu olema küsimus sellest, kuidas tagada võimalikult hästi meie konkurentsivõime säilimine. Kui mõelda, mis need probleemid on, siis tõesti, kulude kasv Eesti tootjatele, Eesti ettevõtjatele on olnud kiire ühelt poolt seetõttu, et meil hinnatõus oli suhteliselt kiirem kui Euroopa suuremates, jõukamates riikides. See tähendab ettevõtjate jaoks suuremat kulude kasvu. Palgakasv on olnud palju kiirem, mis on muidugi inimeste vaatenurgast hea uudis, aga ettevõtete jaoks täiendav kulu," selgitas Müller.

Ta märkis, et energia hind Euroopa keskmisega võrreldes ei ole Eestis kõrgem, küll aga on probleem see, et siin oleks parem energiaühendus Skandinaavia turule, et elekter oleks Eesti ettevõtjatele sama odav kui Soomes ja Rootsis.

"Energiapoliitika ja piisavad investeeringud energiaühendustesse, uutesse, eeldatavasti taastuvenergiavõimsustesse, on teemad, millega peab tegelema," lisas ta.

Euroopa Komisjoni värske prognoosi järgi kukub Eesti majandus sel aastal Euroopa Liidus kõige rohkem ehk 2,6 protsenti. Mülleri sõnul on Eesti majandus olnud viimastes kvartalites pigem paigal ning seetõttu ei saa sügavast kriisist rääkida.

"Tegelikult terves Euroopas väljavaade hetkeolukorra pole kuigi hea majanduses. Aga meie oleme seekord suhteliselt kehvemas olukorras just seetõttu, et meie peamised sihtturud on need, kus on kukkumine olnud mõnevõrra rängem. Seda me tunneme. Kui rääkida sellest majanduse languse numbrist, siis tegelikult meil on ju pea poolteist aastat olnud majanduse mahu mõttes mõõdukas langus, aga see on suuresti aset leidnud juba eelmise aasta lõpu poole ja võib-olla selle aasta alguses. Kui vaadata viimast kolme kvartalit, siis me oleme tegelikult suhteliselt paigal tammunud, seetõttu võib-olla õige ongi rääkida mitte sügavast majanduskriisist ja langusest, vaid stagnatsiooniolukorrast, kus me ootame, kuidas me uuesti olukorra käima saame," rääkis ta.

Eelarvevaidlused teevad murelikuks

Mülleri sõnul teevad riigieelarve vaidlused teda murelikuks.

"Selgesti riigi tulud ja kulud ei ole sugugi tasakaalus, ka vaadates natuke pikemalt ette aastate taha, kui hästi on püsivamad kulutused riigi maksutuludega kaetud, siis seal auk on rebenenud piisavalt suureks. Ette vaadates tundub, et me suhteliselt stabiilselt igal aastal peame riigina umbes miljard ja enamgi eurot laenu võtma, mis ei ole sugugi odav lõbu, eriti praeguste intressimäärade juures," põhjendas ta.

"Aga eks selle taga on konkreetselt üksikud otsused, mida me teame, et järjest on viimastel aastatel langetatud. Mitte ükski neist eraldi vaadatuna, ei saa öelda, et oleks kuidagi põhjendamatu või vale. Kui hakata otsast minema, siis erakorralised pensionitõusud, perehüvitiste tõusud, indekseerimised, ka õpetajate, päästjate, politseinike kiire palgatõus, ka tulumaksuseaduse muudatused, mis tähendavad täiendavalt riigieelarvele survet – need kõik võivad olla vajalikud asjad, aga siis me peaksime ka tajuma, mõistma, et keegi peab need kinni maksma. Ja sealt loomulikult, ma arvan, on see lõpuks kohale jõudnud arusaamine, et see arve tuleb maksta ja ju on vaja makse tõsta. Ja see nüüd tundub, et on väga valus debatt, mida tegelikult tuleb pidada," lisas Müller.