Kui võtta aluseks vaid eelmisel nädalal ehk 6.-10. novembril tehtud 1000 vastajaga küsitlus, langes Keskerakonna toetus 10,1 protsendile.  Norstati iganädalaste tulemuste puhul, kus valimiks on 1000, ei ületa maksimaalne viga 3,1 protsenti.

Tõsi, uuringutulemuste esitlemisel peab uuringufirma olulisemaks viimase nelja nädala koondtulemust, kus kombineeritud reitingu puhul kujuneb valimiks 4000 ning sellisel juhul ei ületa maksimaalne statistiline viga 1,55 protsenti. Selles uuringus oli Keskerakonna toetusnumber täpselt 13 protsenti, mis on küll mõnevõrra parem tulemus, kuid Keskerakonna ajaloolist reitingut vaadates samuti madaltase.

Sealjuures on Keskerakonna reiting saanud valusalt pihta just eestlastest valijate seas - viimases küsitluses oli see vaid 6,2 protsenti. Mihhail Kõlvart valiti Keskerakonna esimeheks 10. septembril. Enne seda tehtud küsitluses oli Keskerakonna toetus eestlastest valijate seas 12,1 protsenti.

Seda pole suutnud korvata toetuse kasv muust rahvusest vastajate seas, mis viimases küsitluses oli 54,7 protsenti, aga Kõlvarti esimeheks valimisele eelnenud nädalal 47,5 protsenti. Kuna eestlastest valijaid on valijaskonnas rohkem, ongi Keskerakonna reiting eestlastest toetajate lahkumise tõttu tervikuna pihta saanud. Kindlasti on oma mõju olnud ka mitmete mõjukate keskerakondlaste lahkumisel erakonnast.

Valimistel sai Keskerakond 15,3 protsenti toetust ja riigikogus 16 mandaati. Tänaseks on fraktsiooni alles jäänud 13 saadikut. Rahvasaadikutest on Keskerakonnast lahkunud Tõnis Mölder ja Jaanus Karilaid Isamaasse ning Maria Jufereva-Skuratovski Reformierakonda.

Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati nädalaküsitluses muid suuri muutusi polnud ja kinnistused viimaste nädalate trendid. Isamaa kindlustas veelgi oma liidripositsiooni - neid toetas 1000 vastajaga nädala küsitluses 26,7 protsenti (nädal varem 25,6 protsenti).

EKRE toetus selles küsitluses oli 24,1 protsenti ja Reformierakonnal 17,3 protsenti. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus oli 11,6 protsenti ehk nädalaküsitluses kõrgem kui Keskerakonnal (10,1 protsenti).

Pikemat aega madalseisus oleva ja pühapäeval uue esimehe saava Eesti 200 toetus oli 6,1 protsenti, Parempoolsetel 2,3 protsenti ja Rohelistel 1,1 protsenti.