Saarts ütles "Ringvaates", et kuigi Eesti 200 lahkuva juhi Lauri Hussari sõnul on erakonna tervis suurepärane ja pingeid pole, siis langenud toetuse tõttu ei ole see usutav.

Samas on Saartsi hinnangul Eesti 200 kui uue erakonna toetuse kukkumine ootuspärane. "Ma ütleksin, et neil on isegi hästi läinud, et neil on pool toetajatest alles ja nad on veel üle valimiskünnise ja tundub, et oma niisuguse püsitoetajaskonna vähemalt praegusel hetkel suutnud kinnistada. Uuel erakonnal, kes hakkab kandma valitsusvastutust, alati pettumus valijaskonna hulgas on olemas. Selles suhtes Eesti 200 seis pole veel lauskriitiline, aga hea see ei ole," rääkis politoloog.

Eesti 200 esimeheks kandideerivad välisminister Margus Tsahkna ja erakonna suhtes kritiiline olnud Arko Okk. Saartsi hinnangul on väga tõenäoline, et järgmiseks juhiks valitakse Tsahkna, kuid ka tema ilmselt partei toetust ei kergita.

"Ta ei ole sedamoodi poliitik, keda valija meeletult ootab, et just tema tuleks Eesti 200 päästma," ütles Saarts.

Eesti 200 järgmise esimehe suurim väljakutse on Saartsi hinnangul erakonna sees tõsisema konflikti ära hoidmine. "See on kõige kriitilisem, mis tänasel hetkel võib Eesti 200-ga juhtuda," ütles ta.

"Selge on see, et pinged on. Ja nagu ma ütlesin, minu meelest uue esimehe ülesanne on neid nii palju vähemalt hallata, et ei tekiks parteisisest kodusõda, sest seda Eest 200 praeguses väga hapras seisus lihtsalt üle ei ela," sõnas Saarts.

Politoloog tõdes, et uute erakondade puhul on niigi suurem võimalus ebaõnnestuda kui õnnestuda. Eesti 200 erakonnal on tema sõnul oma tugevused, kuid on ka palju riske, mis eelkõige seotud valitsuses olemisega. Näiteks kuidas läheb valitsusel laiemalt, kuidas suudab Eesti 200 end kehtestada ja valijale pikemaks ajaks head muljet jätta.

Selle nädala laupäeval toimub ka Reformierakonna üldkogu, kus esimeheks kandideerib ainult praegune juht Kaja Kallas. Saartsi sõnul ei ole see üllatav, et Kallase kõrvale pole teisi kandidaate seatud.

"Reformierakonnal üldiselt pole kombeks oma esimehi või ka endisi esimehi kuidagi reeta või erakonna sees neile kuidagi nuga selga lüüa. Neile reeglina, kui nad on oma töö teinud, leitakse niisugune pehme maandumine ja on võimalik, et see juhtub ka Kaja Kallasega. Sest märgid on õhus, et kriitiline punkt ilmselt tuleb Euroopa Parlamendi valimistega seoses hiliskevadel. Eks vaatab, kas näeme peaministrivahetust või ei," rääkis Saarts.

Tema sõnul on märke, et ka Reformierakonna sees on pingeid, kuid partei ei soovi erakonnasisest konflikti, mis võiks praegu juhivahetusega kaasneda.

Valitsuses tekitab praegu vaidlusi peamiselt õpetajate palgatõusu küsimus. Saarts ei usu, et see teema võib saada valitsuse laialiminemise põhjuseks.

"Kui just midagi väga käest ära ei lähe omavahelistes suhetes, ilmselt kuidagi seda suudetakse siiski hallata. Aga kui vaatame laiemalt, siis ükski valitsuskoalitsioon pole püsinud tervet valitsemistsüklit ehk nelja aastat. Ja kui vaatame, kui hapralt see valitsuskoalitsioon on algust teinud, siis mul ei ole mingit alust öelda, et see valitsuskoalitsioon saab olema Eesti ajaloos erand, mis püsib neli aastat. Tõenäoliselt mingi vahetus toimub. Reformierakond jääb ilmselt peaministriparteiks, aga mis partner välja vahetatakse ja millal ja kelle agitatsioonil ja mis sündmustega seoses, on küsimus," kommenteeris Saarts.