Nelja nädala koondandmete põhjal jätkab liidrina Isamaa 25,7 protsendiga, teisel kohal on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 18,1 protsendiga, kolmas on Reformierakond 17,5 protsendiga ja sotsiaaldemokraadid on neljandad 15,5 protsendiga, selgus kolmapäeval avaldatud Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud ja Norstat Eesti tehtud küsitluse tulemustest. Neile järgnevad Keskerakond 12,7 protsendiga ning Eesti 200, kelle toetus on 6,1 protsenti.

Sotsiaaldemokraatide toetus on tõusnud viimase nelja nädalaga 4,8 protsendipunkti võrra. Keskerakonna toetus on nelja nädalaga langenud 2,5 protsendipunkti võrra. SDE toetus on kõrgeimal ning Keskerakonna toetus madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.

EKRE eelmise aasta lõpus alanud langus on peatunud ning rahvuskonservatiivid möödusid taas reitingutabelis Reformierakonnast. Reformierakonna toetus ei ole viimastel nädalatel märkimisväärselt muutunud.

Vaid viimase nädala küsitluse andmete järgi toetab Isamaad 25,3, EKRE-t 21,5 protsenti ja SDE-d 17,1 protsenti. Esikolmikule järgnevad Reformierakond 13,5 protsendiga, Keskerakond 12,5 protsendiga ja Eesti 200, kelle toetus on 6,5 protsenti.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 2.–26. jaanuarini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 39,1 protsenti ning opositsioonierakondi 56,5 protsenti vastajatest.

Tulemuste presenteerimisel keskenduvad MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad.

Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/–1,57 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/–0,86 protsenti.

Norstat tegi küsitlused ajavahemikel 2.01–08.01, 8.01–12.01, 15.01–22.01 ja 22.01–26.01 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil küsitleti kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.