Isamaa edu Keskerakonna ees suureneb

Viimase kuuga on Isamaa oma toetust kasvatanud ja Keskerakonnast tugevalt ette rebinud. Isamaa edu Keskerakonna ees on kasvanud aprillis mõõdetud 3,1 protsendipunktilt praeguseks 6,6 protsendipunktini, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstati küsitlusest.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 27,3 protsenti, Keskerakonda 20,7 protsenti ning Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 13,9 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Liidrikohal oleva Isamaa toetus on viimase nelja nädalaga tõusnud 1,5 protsendipunkti võrra ning teisel kohal oleva Keskerakonna toetus samal ajal langenud 1,7 protsendipunkti võrra. Kolmandal kohal olev Sotsiaaldemokraatlik Erakond jääb Keskerakonnast maha 6,8 protsendipunktiga.
Esikolmikule järgnevad EKRE (13,7 protsenti), Reformierakond (12,3 protsenti), Parempoolsed (6,6 protsenti) ja Eesti 200 (1,8 protsenti).
Norstati hinnangul annab Keskerakonna toetuse kahanemisele tooni ennekõike see, et vahepeal ülikõrgeks tõusnud toetus mitte-eestlastest valijate seas on mõnevõrra taas kahanenud. Eestlastest valijate hulgas on Keskerakonna toetus jäänud viimaste kuude jooksul suuresti muutumatuks ning on kõikunud 11 ja 12 protsendi vahel. Meeldetuletuseks tasub välja tuua, et enne Reformierakonnaga valitsuse moodustamist 2021. aasta alguses oli Keskerakonna toetus eestlastest valijate hulgas 15 ja 20 protsendi vahel.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 14,1 ning riigikogu opositsioonierakondi 75,6 protsenti vastajatest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 11. maist kuni 5. juunini.
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad.
Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/-1,64 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,49 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi









