Tänavu juulis hakkas riigile kuuluv Eesti Loto pakkuma võimalust mängida e-kiirloteriid ning Eesti Loto juhatuse esimees Riina Roosipuu ütles ERR-ile uue teenuse turuletoomise põhjenduseks, e-kiirloteriid on Eesti turul seni müüdud paberkiirloteriide veebiversioon ja erinevalt veebipõhistest kasiinomängudest tekitavad need vähem hasarti, sest tulemus on juhuvalikuga ette määratud, nad on aeglasema tempoga ning võidutõenäosused on madalamad.

"E-kiirloteriid on üle maailma järjest rohkem populaarsust kogumas sarnaselt üleüldise veebipõhiste teenuste nõudluse kasvuga. Eesti Loto eesmärk on pakkuda ka kaughasartmängude turul turvalisemate mängude alternatiivi. Mängud ongi suunatud eeskätt neile, kes eelistavad veebitooteid," sõnas ta.

Roosipuu sõnul on nende e-kiirloterii pakkunud huvi kõige enam 26-45-aastastele ning esimese nelja kuu jooksul on neid vähemalt korra mänginud kolmandik kõigist Eesti Loto veebimängijatest.

"Mängijate huvi on olnud suurem kui julgesime oodata," lisas ta.

ERR uuris rahandusministeeriumilt, miks peab üldse riigile kuuluma loteriisid korraldav ettevõte.

Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik ütles, et AS Eesti Loto kuulub Eesti riigile tulenevalt hasartmänguseaduses sätestatule ja ettevõtte kaudu viiakse ellu riikliku hasartmängupoliitikat, millega piiratakse konkurentsi loteriide korraldamisel ja välistatakse hasartmängunõudluse soodustamist ja sõltuvusriski kasvu.

"Samas katab Eesti Loto esmast hasartmängunõudlust, suunates mängijaid rasketelt mängudelt vähem sõltuvust tekitavatele mängudele," ütles ta.

Osanik märkis, et kui hasartmängul on olemas võidufond ja mängijatel võimalus võita, siis on tegemist teenuse pakkumisega. Loteriid pakkudes on võimalus ka pettusi korraldada, kuid sel juhul reeglina kas võidufondi reaalsuses polegi või siis ei ole mängu tulemus juhuslik.

"AS Eesti Loto tegevuses selliseid juhtumeid pole tuvastatud. Eesti Loto peab pakkuma mänge viisil, mis oleks kättesaadav võimalikult laiale klientuurile, kuid mis ei kutsuks üles kliente liigselt kulutama ega suunaks tarbijaid rohke sõltuvust tekitava mängu juurde," selgitas ta.

Eelmisel aastal oli Eesti Loto loteriide käive 86,57 miljonit eurot ja kasum 14,31 miljonit eurot. Ettevõte tasus riigieelarvesse dividendidena 13,87 miljonit eurot.

Eesti Loto klassikalist loteriid mängis mullu 421 000 inimest, kiirloteriipileteid müüdi 4,6 miljonit ja võitudeks maksti 35,6 miljonit eurot.