Magalarajoonide kinniparkimine võib raskendada pääste appijõudmist
Nõukogudeaegsetes magalarajoonides napib parkimiskohti ja nii on tekkinud olukord, kus kvartalisisesed teed on kinni pargitud ning õnnetuse korral on nii kiirabi kui ka päästjate kohale jõudmine raskendatud.
Kiiresti autostunud Tallinnas on tekkinud tõsine probleem – nii päästjate kui ka kiirabi appitulek venib, sest operatiivsõidukid ei pääse täispargitud magalarajoonides lihtsalt sündmuskohale.
"Me hakkame kaotama oluliselt aega, kui me jõuame väikeste tänavate vahele. /.../ Ette on meile jäänud parkivad sõidukid, kus suur päästeauto, mis vajab rohkem manööverdamisruumi, ei soorita oma pööret lihtsalt ära," selgitas Lasnamäe komando meeskonna vanem Kalle Sild.
Kvartali sisse lõksu jäämist tuleb Silla sõnul ette pea igas vahetuses, samas on autode vahel ukerdades kaotatud minutitel sõna otseses mõttes elu hind, sest Silla sõnul võib põleng esimese viie minuti jooksul muutuda eluohtlikuks.
"Meeskonnavanem võtab siis ühendust päästelogistikuga, ta annab meile sõiduki registreerimismärgid, meie edastame need politsei korrapidajale, politsei korrapidaja hakkab oma andmebaasist vaatama, kellele sõidukid kuluvad. Aga see on ju aeg," kirjeldas häirekeskuse päästekorraldaja-logistik Anne Kuuskmann.
Eelmisel nädalal toimunud Tallinna munitsipaalpolitsei ja päästjate ühisreidil oli 130 autot pargitud küll õigesti, aga nii, et takistasid päästeauto liikumist. Üheksa juhti sai valesti parkimise eest trahvi.
Mitu Lasnamäe korteriühistut, mis on soovinud parkimiskohti juurde luua, on saanud linnavõimult eitava vastus.
"Kui inimesed tahavad rohealade arvelt teha parkimisplatse, siis sellele linn ei ole soosivalt vastanud. Küll aga on erinevaid võimalusi majast natukene kaugemal. Kui teha 20 sammu rohkem, alati ei pea oma maja ette saama parkida," rääkis Tallinna abilinnapea Tiit Terik.
Tema hinnangul lahendaks parkimisprobleemid magalarajoonidese rajatavad parkimismajad, kus, tõsi küll, auto hoidmine oleks tasuline.
Teine probleem on kortermajade juurde pandud tõkkepuud ja väravad.
"Meie navigeerimisseadmed näevad seal teed, aga inimesed, ühistud on selle tee seal tõkestanud. Siis tekib olukord, kus me tahame minna lühemat teed pidi sündmuskohale, aga see ei ole meil võimalik ja me peame valima pikema teekonna," selgitas Sild.
On olnud juhuseid, kus kiirabi peab jätma auto tõkkepuu taha, et kiiresti jõuda elustamist vajava inimeseni, pahased majanaabrid aga nõuavad häirekeskuselt, et see kutsuks brigaadi tagasi autot ringi parkima. Päästekorraldajad sel põhjusel kiirabibrigaadi tagasi kutsuma ei hakka.
"Kui te lähete koju, siis kindlasti vaadake oma pilgu läbi, kui tekib vajadus kiirabile või päästele, kas nad pääsevad teie juurde," ütles Kuuskmann.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"