Esimehe valimisel osales 931 liiget, mis tähendab, et 295 liiget jätsid üldse hääletamata. Michali sõnul ei näita see Kallase-vastast meelsust, vaid kuivõrd Reformierakonnas on kombeks, et istuva peaministri vastu ei kandideerita, siis võeti hääletamist pigem formaalsusena.

Samuti ei tasu midagi otsida tõsiasjast, et näiteks Michal ise ja Hanno Pevkur said juhatuse valimistel rohkem hääli, lisas ta.

"Erakonna sees ikkagi on kaks erinevat kategooriat: üks on esimehe valimised, kus istuva peaministri vastu, nagu meil üldiselt tavaks on, keegi kandideerima ei tule, ja teine on juhatuse valimised, kus tuleb välja valida need, kelle poliitikad, teod, sõnumid enim erakonna sees kõnetavad ja kellelt oodatakse aktiivset tegevust erakonna juhtimisel. Need on ikkagi erinevad kategooriad, see ei ole ühe kategooria võrdlemine omavahel," lausus ta.

Michal nimetas Kallase tulemust, 636 häält, tugevaks mandaadiks.

"Eks see alati on nii, et kui sa keerulisel ajal pead tegema keerulisi otsuseid. Eelarve tasakaalu saada ajal, kui majanduses on üsna jahedad ajad, on kindlasti väga keeruline ettevõtmine. Ja peaminister paratamatult on selle käilakuju nagu ka rahandusminister (Mart Võrklaev ei pääsenud juhatusse – toim.). Kindlasti seda sellist (liikmete) omavahelist arutelu on, aga sellest valimistulemusest ma küll selliseid järeldusi ei tõttaks tegema. 68 protsenti häältest erakonna esimehe valimisel Kaja Kallasele on tugev mandaat," lausus ta.

Michali sõnul pole Kallas öelnud, et kavatseb mõnele teisele ametipostile lahkuda.

"Kui erakonna esimees ja peaminister peaks kunagi otsustama mõnda teise rolli kandideerida, siis kindlasti erakond teda selles toetab. Täna ta sellist avalduste ega otsust teinud ei ole. Kui niisugune informatsioon laekub, küll me siis hindame seda erakonna sees kõigepealt ja siis saab iga toimetus selle üle spekuleerida," ütles Michal.