Õppekogunemistele ilmub tavapäraselt 60 protsenti või veidi rohkem kutsutud reservväelastest. Peamised kolm põhjust, miks reservväelased kohale ei tule, on kas perekondlikud kohustused, tervisemured või tõsiasi, et nädal või kaks töölt eemal on paljude jaoks paraku suur rahaline kulu. Selle aja eest võib palk jääda teenimata ning riigi makstud tasu õppusel osalemise eest ei ole võrreldav.

"Kuskil 65 kui 66 protsenti on need ettevõtted, kes ütlevad, et meie oleme valmis tasustama oma reservväelastele palga õppekogunemiste perioodiks. Umbes 20 protsenti ütlevad, et nemad ei ole valmis seda tegema. Alles jääv 15 protsenti ütlevad seda, et neil ei ole ühtegi reservväelast tööl. Meie eesmärk on see, et aastaks 2027 on meil 90 protsenti tööandjatest valmis reservväelastele tasustama osalemist õppekogunemistel," ütles kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakonna juhataja Martin Reisner.

Näiteks tasub turvateenuseid pakkuv ettevõtte G4S reservväelaste palga õppuste ajal juba 10 aastat. Tänavu säilitati nii üle 70 töötaja palk. Kuigi G4S Eesti juhatuse liige, ise ka reservväelane Villu Õun ei taha öelda kui suur kulu see neile on, ei ole see väike summa.

"Soomes on kohustus tööandjatel säilitada reservistide palk. Kui see meie ühiskonnas tekitaks parajat paanikat või pahameelt, siis soomlased teevad seda suurima heameelega. See on nende jaoks suur au. Mina isiklikult näen, et Eesti võiks saavutada sama taseme ühel ilusal päeval," ütles Õun.

Põhimõtteliselt on eesmärgiga päri ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, kuid ütleb, et seda ei peaks tingimata tegema seaduse sunniga. Aitaks ka kui riik tuleks vastu maksusoodustusega.

"Tööandja inimesele, kes on töölt eemal haiguse tõttu, saab hüvitada haigekassa hüvitise ja keskmise töötasu vahe ja saab teha seda nii, et sealt sotsiaalmaksu ei arvestata. Ma arvan oleks õige rakendada samasugust põhimõtet," lausus Palts.

Esialgu ministeerium seadust muutma ei rutta. Esmalt proovitakse ettevõtjatega rääkida ning tutvustada reservväelaste toetamise vajadust. Reisner samas tõdeb, et seatud eesmärk on ambitsioonikas. Seega võib tulevikus olla vaja suuremat riigi panust.

"Saab rääkida maksusoodustustest, saab rääkida erinevatest erisustest, aga ka sellest, et tõsta õppekogunemiste tasusid. Variante on tõepoolest palju," ütles Reisner.

Kuid ainult teadlikkuse tõstmisega on ilmselt kõigi ettevõtjateni raske jõuda.

"Miks see ambitsiooni tase ei ole 100 protsenti? On neid inimesi, kellel on põhimõtteline vastuseis riigikaitsele. Ettevõtte juhid, kellel on muukeelne taust, muud rahvustunnused, siis nende valmidus riigikaitset toetada on kuskil 20 protsenti madalam. Loomulikult on ka nendega vaja tööd teha," lisas Reisner.