X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kevadel selgub, mis peidab end Jääretke obeliski luugi taga

Väljavõte Tartu Ülikooli geoloogia osakonna koostatud aruandest
Väljavõte Tartu Ülikooli geoloogia osakonna koostatud aruandest Autor/allikas: Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloogia osakond

Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti kinnitusel tehti oktoobris selgeks, kus asub Maarjamäe Jääretke obeliski sisse viiv luuk. Mis peidab ennast luugi taga, saab selgeks kevadel.

Teated sellest, et Tallinna arhiividest leitud vanadelt dokumentidelt paistab Jääretke obeliski sisse viiv luuk, kõlasid esimest korda ligi aasta tagasi. Juba toona otsustasid linnavõimud maa alla mattunud luugi üles otsida.

Tallinna abilinnapea Vladimir Svet rääkis, et töid tuleb teha rahulikult ja kõigi asjaosalistega kooskõlastades, sest obeliski lähedale on maetud nii Saksa kui nõukogude sõdurid.

Tänavu oktoobris jõuti viimaks niikaugele, et Tartu Ülikooli teadlased korraldasid obeliski juures georadari uuringu. Niimoodi sai luuki ilma kaevamata otsida.

"Me teame nüüd, et luugi ja selle ruumi peal on umbes kaks meetrit pinnast," rääkis Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.

Tartu Ülikooli geoloogia osakonna koostatud aruandest ilmneb, et obeliski ümbrusesse kuhjatud pinnases on ehitusprahti või suuremaid kive. Sellele vaatamata õnnestus teadlastel välja selgitada, et tõenäoliselt paikneb obeliski sissepääs monumendi kesklinnapoolsel küljel.

"Üks asi, mida me georadari abil teada ei saanud, on see, kas ruum on pinnasega täidetud või tühi," lisas Svet.

Saadud teadmiste pinnalt saab linnavalitsus ette valmistada järgmised tööd. Kevadel kaevatakse luuk välja ja võimalusel lähevad spetsialistid obeliski sisemusse.

Missuguseid saladusi võib Jääretke obeliski rajatud kamber endas peita, pole Tallinna linnavõimud spekuleerinud. Sveti kinnitusel tehakse uuringuid just ehitustehnilisest huvist nähtuvalt. "Me soovime teada saada, mis on obeliski seisund seestpoolt. Sest praegu seda teadmist meil paraku ei ole. Välja arvatud see, et ta on päris õnnetus seisus," rääkis Svet, kelle sõnul on 1960. aastal avatud 36 meetri kõrgune obelisk hakanud lagunema.

Erinevalt ülejäänud memoriaalansamblist, mis on riigi kätes, kuulub obelisk linnale. Riik pole ala korrastamise ega ka monumentide lammutamisega edasi liikunud. Ühtlasi pole astutud samme ala linnale loovutamiseks, ehkki linn on seda küsinud. Kui olukord ei muutu, arutab Tallinna linnavalitsus pärast obeliski seisundi kindlakstegemist, kas see tasuks eraldi konserveerida. Svet tõdes, et valiku tegemisel mängib olulist rolli tööde maksumus.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: