Maarjamäe obeliski sisse võib viia varjatud luuk

Maarjamäe memoriaal
Maarjamäe memoriaal Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Maarjamäe memoriaalansambli kohta infot kogudes leiti vanad joonised, kust ilmneb, et Nõukogude ajal rajatud monumentidest kõige silmapaistvama ehk Jääretke obeliski sisse viib varjatud luuk. Kevadel hakatakse seda kirkade ja labidatega otsima.

Neil samadel päevadel, kui Eestis kõlas manifest kõigile maailma rahvastele, põgenesid Tallinna reidilt Vene sõjalaevad. 1950. aastate lõpuks oli nõukogude propagandamasin selle sündmuse kangelaslikuks päästeoperatsiooniks vorminud ning kolm meest – Aleksander Ilves, Adolf Tamm ja Joosep Marjan – kirjeldasid sakslaste eest pagemist koguni raadios.

"Tallinn-Helsingi vahel vaba vett üldse ei olnud, kõik oli jääs," meenutas üks. "Selle pärast need 80 kilomeetrit, mis see vahemaa on, võtsid kolm päeva," jätkas teine. "Vat see laev, mille peal mina sõitsin, meie saime alles kuuendal päeval Helsingisse," kiitis kolmas.

1960. aastal avati nende auks 36 meetri kõrgune Jääretke obelisk. "Sellest otseselt pudenevad tükid," kirjeldas Kaarma dolomiiditööstuse toel valminud obeliski tänapäeva Tallinna abilinnapea Vladimir Svet. "Ja selleks, et seda säilitada ja mitte lasta sellel lõplikult laguneda, on vaja teha projekt, kuidas seda konserveeritakse," jätkas Svet.

Tegelikult palkas Tallinn juba läinud aastal ettevõtte Roadplan, et see projekteeriks kogu memoriaalansambli renoveerimise. Aga kui paarsada tuhat eurot oli juba kulunud, otsustas linn tööd pausile panna.

"Tänaseks on selge, et riigi poolt mingeid otsuseid selles osas ei sünni. Seetõttu me otsustasime, et selles mahus, mis puudutab linna omandisse jäävaid objekte, jätkame konserveerimise projekteerimist," ütles Svet.

Maa alla peidetud luuk

Nüüdseks on spetsialistid juba mõnda aega arhiivides tuulanud ja vanu pabereid uurinud. "Jooniste järgi tundub, et see obelisk on tegelikult seestpoolt tühi," sõnas Svet.

Vähe sellest, obeliski sisse peaks viima peidetud luuk. Kus luuk täpselt on, pole veel selge, kuid tõenäoliselt katab seda tonnide viisi pinnast. Kui Maarjamäele hakati rajama suurejoonelist memoriaalansamblit, jäeti obeliski alumine osa mulla ja kruusa alla ning aastakümneteks peidetud luuk vajus unustusse.

Nüüd kavatseb OÜ Roadplan luugi üles otsida ja lahti teha. "Ja selleks, et luugile pääseda ja sinna sisse minna, oli vaja saada rida kooskõlastusi riigiasutustelt," ütles Svet.

Maa-ametilt küsis ettevõte luba juba novembri alguses. Ametnikud mõtlesid mõned nädalad, viitasid siis vastamise keerukusele ja võtsid endale tublisti lisaaega. Asja tegi raskeks see, et oktoobris oli kaitseminister Hanno Pevkur kogu Maarjamäe ala Saksa sõjahauaks kuulutanud.

Niisiis suunatigi ettevõtjad lõpuks kaitseministeeriumi poole. Viimaks saadigi luba labidate ja kirkadega tööle asuda. Põnevust lisab ülesandele see, et alates esimesest labidatäiest kuni viimase murukamara tagasisättimiseni ei tohi minna üle kümne päeva.

Kas luuk leitakse ja mis peidab ennast obeliski sees, seda ei saa me veel mõnda aega teada. Enne peab kevadpäike maa üles sulatama.

Korrastamise algus on veel lahtine

Projekteerijat kannustab luuki otsima üsna proosaline huvi. Nimelt saaks obeliski sees uurida, kuidas kõrge ehitis täpsemalt tehtud on. Ühtlasi saaks teada põhiraskust kandvate silikaattelliste seisukorda, et seeläbi otsustada, kas konserveerimiseks piisab vaid katteplaatide ja armatuuri vahetamisest obeliski välispinnal või tuleb ette võtta põhjalikum ehitustöö.

Vladimir Svet lubab, et luugi otsimisest antakse linlastele aegsasti teada. "Muidugi ootus on, et järgmisel aastal saaks konserveerimise projekteerimise töö lõpule viidud," märkis Svet. Millal täpselt hakatakse obeliski korrastama, ei oska ta veel öelda.

"Mina muidugi ei jäta lootust, et kui riigikogu valimised saavad läbi ja emotsioonid vaibuvad, on võimalik erialaspetsialistidega oluliselt rahulikumas keskkonnas arutada, mis peaks laiemas laastus olema memoriaali tulevik," sõnas abilinnapea.

Olukorra muudab keeruliseks, et suurem osa memoriaalist asub reformimata riigimaal. Maa ajutine valitseja maa-amet hoolitseb aga, et keegi lagunevate ehitiste tõttu surma ei saaks.

Ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro sõnul on lisaks obeliskile varisemisohtlik ka Pirita tee poole küünitav vaateplatvorm. "Vaateplatvormi ääres on kivid lahti, väga ääre peale liikudes võivad nad murduda ja sealt võib lihtsalt alla kukkuda," sõnas Vooro. "Täpselt samamoodi on kivid lahti neil treppidel, mis kahel pool vaateplatvormi on. Inimesed võivad komistada, kukkuda ja endale viga teha."

Piirdeaiad püsivad veel mõnda aega

Kaks aastat tagasi paigaldas maa-amet Maarjamäele rauast piirdeaiad. Nende rendile ja paika seadmisele on kulunud umbes 3500 eurot.

"Neid aedu on ka paaril korral lõhutud, nende kallal on vandaalitsetud, neid on sealt ääre pealt alla loobitud ja nende korrastamine läks maksma umbes 3250 eurot," märkis Vooro.

Peagi sõlmib maa-amet uue lepingu. Kusjuures päevane renditasu kerkis uue hankega kõigest 14 protsenti. Omaette küsimus on, kui palju aiad aitavad, sest sõltumata ameti ponnistustest on uudistajaid ja jalutajaid mõlemal pool piirdeaeda.

"Ega me lõplikult ei saa ju tagada, et inimesed ratsionaalselt ja mõistuspäraselt käituvad," sõnas Vooro ning lisas, et amet teeb kõik endast sõltuva. "Oleme ohtlikud objektid ära piiritlenud, oleme paigaldanud sinna ka märgid ja teksti. Ja kui inimene tõesti igasugust ohtu trotsides sinna ligi läheb, siis ega me midagi teha ei saa. Paikset valvet ei hakka seal ju keegi teostama," ütles Vooro.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: