"Olukord Ukraina rindel ei ole viimasel nädalal olnud väga muutusterohke. Lahingute üldine intensiivsus on võrreldes eelnevate nädalatega langenud, välja arvatud ühe erandina: Avdijivika piirkonnas on Vene Föderatsiooni rünnakute arv olnud tõusutrendis," rääkis Kiviselg reedel kaitseministeeriumis korraldatud iganädalasel briifingul.

Tema sõnul on lahinguaktiivsuse languse põhjused valdavalt seotud ilmastiku muutustega. "Sagenenud vihmasajud koos jätkuvate plusskraadidega muudavad pinnase mudaseks ja tehnikale raskesti läbitavaks. Samuti pärsivad vihmasajud ja madal pilvisus ka õhuvahendite ja eriti droonide kasutamist," lisas kolonel.

Venemaa üritab edu Avdijivkas

Kaitseväe luureülem rääkis, et Vene relvajõudude põhirõhk on olnud Avdijivka piirkonnas, kus on toimunud ka viimaste nädalate kõige aktiivsemad lahingud. Lisaks on seal Vene poolel tuvastatud ka soomustehnika kogunemist, mis viitab jätkuvatele läbimurdekatsetele.

Avdijivka langemine Venemaa kätte raskendaks kindlasti Ukraina üksuste võimet hoida tule all Donetski linnas asuvaid sihtmärke, sealhulgas raudteed ja Vene relvajõudude logistikateid. "Seega proovivad Vene Föderatsiooni üksused luua puhvertsooni Donetski kaitseks," märkis Kiviselg.

"Tõenäoliselt on senise intensiivsusega rünnakutegevus Avdijivka suunal ja selle võimaliku ümberhaaramise üheks eesmärgiks on ka ukrainlaste võitlusmoraali murdmine," lisas luureülem.

Ukraina edukam lõunas

Rinde lõunapoolsemas osas on aga Ukraina relvajõud suutnud hoida enda hõivatud alasid, seda just ennekõike Dnepri jõe idakaldal, ütles Kiviselg.

Ukraina vägede kaks peamist eesmärki seal piirkonnas on Dnepri vasakkalda alade kontroll ja Venemaa üksuste surumine lõuna suunas ning seeläbi Hersoni linna säästmine Vene kaudtule löökidest, tõdes kolonel.

"Samuti on kindlasti ukrainlaste eesmärk kulutada Vene relvajõudude üksusi Hersonist lõunas ja panna venelased olukorda, kus nad peavad üksusi hakkama ümber paigutama ja tooma täiendavaid üksusi oma lõunarinde kaitseks. See tähendaks seda, et kuskil mujal siis Venemaa-poolne surve väheneb," tõdes Kiviselg.

"Järgnevate nädalate jooksul ei ole tõenäoline, et Vene Föderatsioon saavutaks operatsioonitaseme läbimurde Ukrainas. Seda piirab ilmastik, nagu juba mainitud ja samuti ka jõudude osakaal. Talvekülmade saabumisega tõuseb jätkuvalt tõenäosus Vene Föderatsiooni rünnakuteks Ukraina kriitilise taristu vastu," kommenteeris kaitseväe luureülem.

"Võib öelda, et ründetegevus Venemaa poole pealt hakkab üldises raamis näitama raugemise märke seoses ilmastiku halvenemisega. Kui mobiilsus saab pärsitud, soomusmasinate kasutamine on pärsitud, kaevikud täituvad veega, siis seda enam hakkab esile tõusma tahete vaheline võitlus ja kahtlemata on Ukrainal oma riiki kaitstes oluliselt suurem tahe neid lahinguid võita," lõpetas Kiviselg oma ülevaate.