Mitmed eakad juhid sattusid eelmisel nädalal ärevusse, kui Eesti meediasse jõudis uudis, et Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, millega soovitakse liiklussurmade vähendamiseks hakata üle 70-aastastel autojuhtidel iga viie aasta tagant sõiduõigust kontrollima ning muudatuse vastu on Saksamaa.

"Esialgne ettepanek oli üle 70 aastastel juhtidel piirata juhiloa kehtivust 5 aasta peale, Kui teistel läheks see 15 aasta peale, siis vanematel juhtidel viie aasta peale. Tänane tekst, mis on liikmesriikide poolt kokku lepitud suuremas osas, näeb liikmesriikidele ette võimaluse piirata üle 65-aastaste juhtide loa kehtivust lühema ajaperioodi peale," ütles kliimaministeeriumi liiklusvaldkonna juht Margus Tähepõld.

Eesti seisukoht Euroopa Komisjoni algsele ettepanekule oli, et juhiloa kehtivuse piiramist saab nõuda vaid neis riikides, kus praegu puudub tervisekontrolli nõue. Ta tõi näiteks Saksamaa, kus praegu ei kehti juhtidele nõudeid tervise osas.

"Meil täna on juba olemas see, et kui sa oled üle 65 aasta, siis tuleb lihtsalt käia tervisekontrollis sagedamini, kui tavaliselt 10 aastat on see vahemik, siis üle 65-aastased käivad iga viie aasta tagant," ütles Tähepõld.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Viivian Loonela sõnul keskendub ettepanek ennekõike tervisega soetud riskidele ning neid tahetakse vähendada. Seda ohtu, et eakatelt juhtidelt hakatakse nõudma näiteks uut sõidueksamit, tema ei näe.

"Meil on mitmeid riike, kus kui sa saad endale alalise loa ja kui ta hakkab kehtima, siis sa enam kunagi ühtegi kontrolli tegema ei pea. See kehtib sul elu lõpuni. Isegi tervisetõendit ei kontrollita," ütles Loonela.

Kuna Euroopas kehtivad riigiti väga erinevad regulatsioonid, siis Loonela sõnul soovib komisjon riike suunata eakatele juhtidele siiski mingit kontrolli kehtestama.

"Näha on, et see oht liikluses suureneb, see vanus läheb järjest kõrgemale, kus see oht suureneb, aga praegu kui me vaatame autojuhid, kes liikluses surma saavad, nendest üle viiendiku on üle 70 aastased. Seal ohutegur kasvab ja see on see, millega tahetakse tegeleda," sõnas Loonela.

Loonela sõnul on tegu alles ettepanekuga ning pärast direktiivi vastuvõtmisel on riikidel kaks aastat aega oma seaduste muutmiseks.