RMK järgmise viie aasta fookuses on see, et metsadel-maadel läheks ökoloogilises mõttes kogu aeg paremini, ütles Marran RMK vastvalminud arengukava tutvustusel teisipäeval.

Juhatuse liikme Erko Soolmanni sõnul on metsamajanduse valdkonnas kavas mitmeid suuri muudatusi, mis lähtuvad RMK kavast tõsta fookussesse metsa teised väärtused majandamise kõrval. "Toon välja esiteks, et metsamajanduse valdkond peaks vaatama otsa alternatiivsetele metsaraie meetoditele ja väiksematele raielankidele. Teise punktina toon välja, et vaatame kriitiliselt üle meie suuremaid investeeringuid nõudvad tegevused, millel võib olla suur keskkonnamõju. Vaatame, kas on tulnud teadust sinna juurde, vaatame kas saaksime midagi seal parendada," sõnas Soolmann.

Uuel arengukava perioodil jätkab RMK kaitsealadel looduskaitsetööde tegemist. "Inimtegevus on jätnud kaitsealadele jälje, näiteks soometses on vaja kuivenduskraavid sulgeda, et sood saaksid kesta. Seal on vaja inimtegevuse mõju leevendada," ütles juhatuse liige Kristjan Tõnisson. Ta lisas, et üheks RMK projektiks on ka tuura taasasustamine Läänemerre.

Tõnissoni sõnul RMK muutub, sest ühiskond ootab muutuseid. "Riik kui omanik ootab muutusi. Arvestame senisest paremini metsaga seotud eri väärtusi ja see on samm lähemale metsasõja lõpule, sest sõjas pole võitjaid," ütles Tõnisson.

"See on natuke teistsugune arengkava: me ei räägi ainult eurodest, hektaritest ja tihumeetritest, see on visioonidokument, ütleme ausalt välja, et mõned mõõdikud töötame välja järgmise aasta jooksul. Tahame anda dokumendiga edasi sõnumi, et RMK on muutumises. Me oleme leidmas uut tasakaalupunkti, et lisaks väga efektiivsetele metsamajandamise meetoditele me võtame fookusesse ka looduskaitse ja metsakaitse. RMK on esimest korda ajaloos olukorras, kus meil on olemas kliimaministri allkirjastatud omanikuootuste dokument, mis annab edasi kogu valitsuse ootuse RMK-le," sõnas Marran.

Ta ütles, et raha tuleb RMK-l ikka teenida. "Praeguses riigieelarve strateegias on kirjas, et dividendiootus RMK-le on 38 miljonit eurot järgmisel neljal aastal. Oleme seda viimastel aastatel ületanud, aga puiduturg on väga muutlik. RMK majandustulemused sõltuvad kahest faktorist: uuenduslangi suurus ja puiduhind," sõnas Marran.

Arengukavas pööratakse tähelepanu ka lageraiele. "Lageraie on metsamajanduslik võte, mida kasutatakse selleks, et soodustada uue metsa kasvu. See jääb metsakasvataja tööriistakasti. Kuidas me kujundame lageraielanki ja kuidas me varume metsi - see saab kindlasti uuesti mõtestatud läbi metsa erinevate väärtuste. Tulevikus näeme raielankide kujunduses ebakorrapärasust," sõnas Soolmann.

Üheks oluliseks muudatuseks on ka see, et RMK lõpetab uuendusraied kaitsealade piiranguvööndis. "Üheks RMK väärtuseks on eeskuju – selle otsusega võiksime olla erametsaomanikele eeskujuks," ütles Marran.

RMK hallata on 45 protsenti Eesti metsadest. See tähendab pisut üle miljoni hektari metsa, mis kuulub riigile. Majandatavat metsa on sellest 59 protsenti, ülejäänu on kaitse all.

Valik arengukavas seatud eesmärke:

- Töötatakse välja maastike ökoloogilise seisundi hindamise süsteem

- Suurem segametsade osakaal (enamuspuuliigi osakaal alla 80 protsenti)

- Töötatakse välja raiete hajutatuse indeks, et raied ei koonduks ühte piirkonda

- RMK metsamajandamise käekiri mitmekesistub - turberaiega ja valikraiega raiutud lankide ning vähem kui ühe hektari suuruste lageraiete osakaal kogu aastasest uuendusraiete kogupindalast suureneb vähemalt 20 protsendini

- Rakendatakse kestvuslepingute alusel müüdavast puidust loodava lisandväärtuse hindamise metoodika

- RMK arvestuslank aastateks 2026–2031 läbib sõltumatu ökoloogiliste- ja keskkonnamõjude hindamise

- Kuivendussüsteemide majandamise strateegia uuendamine koostöös huvigruppidega

- Taastatud on täiendavalt 20 000 hektarit elupaiku (sh endisi turbaväljakuid) ja parandatud on jõeliste elupaikade seisundit 500 kilomeetri ulatuses

- Kuivendusobjekte on täiendatud keskkonnarajatistega 60 000 hektaril

- Püsimetsanduse (püsimetsakasvatuse/püsimetsamajanduse) definitsioon ja mudel on sisustatud ning rakendatav

Arengukava eesmärgid sündisid koosloome protsessis. Arengukava koostamisse on olnud kaasatud Eesti keskkonnaühenduste koda, omavalitsuste liidud, erametsaliit ning metsa- ja puidutööstuse liit. RMK pani arengukava kavandi avalikule väljapanekule ja kogus avalikkuselt kommentaare. Arengukava kiitis heaks RMK nõukogu 22. novembril.

Vaata arengukava esitlust SIIT.

Eestimaa Looduse Fond: intensiivset metsamajandamist tuleb endiselt oluliselt vähendada

Eestimaa looduse fondi juhi Tarmo Tüüri sõnul on riigimetsa majandamise keskuse senine tegevus olnud puiduvarumise keskne ning intensiivsel metsamajandusel põhinev.

Uude arengukavasse on kirja pandud ka elurikkuse eesmärgid, ja see on Tüüri sõnul kiiduväärt.

Samas leiavad loodusekaitsjad, et elurikkuse eesmärkide saavutamiseks on vaja vähendada oluliselt intensiivset metsamajandamist nagu kuivenduskraavid või teedeehitus, kuid selle kohta uues arengukavas konkreetseid lubadusi pole.

"Kõige suurem probleem on selles, et need kirja pandud elurikkuse eesmärgid saaks ellu viidud. Tuleks oluliselt vähendada ühelt poolt raiemahtu, teiselt poolt kuivendussüsteemide, teede rajamist. Täna kümned miljonid eurod lähevad RMK-l otseselt selleks, et elurikkust kahjustavaid tegevusi ellu viia. Uus arengukava võiks sisaldada ikkagi konkreetseid plaane, et kuidas me vähendame selliseid intensiivseid majandamisvõtteid, nagu kuivenduskraavid, teedeehitus. Ainult analüüsist siin jääb väheks," rääkis Tüür.