X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Marran: kui metsade seisund on kehv, peab majandamist vähendama

Foto: Priit Luts/RMK

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juht Mikk Marran ütles ETV saates "Esimene stuudio", et kui Eesti metsade ökoloogiline seisund läheb kehvemaks, siis tuleb ka metsamajandamist vähendada. Seda hakkab Marrani sõnul RMK indeksiga mõõtma.

"Minu üheks eesmärgiks koos juhatusega on see, et me suudaksime kogu selle teadmise, mis RMK-s on – nii looduskaitse poole peal kui ka metsamajandamise poole peal – panna kokku. Et need inimesed, mehed, naised, igapäevaselt arutaksid ühise laua taga asja ja jõuaksid kõige parema järelduseni, kus mida teha, mida üldse teha ja millal teha," ütles Marran.

Marran märkis, et RMK ei otsi otseselt teaduspõhist konsensust metsa majandajate ja ökoloogide vahel, mis oleks ka kestlik ja hea metsamajandamise viis Eestile.

"Ma arvan, et sellist konsensust võib-olla me ei peagi leidma, aga oluline on just selle arengukava vaatest see, et me pidevalt jälgiksime meie metsade ja maade ökoloogilist seisundit. Kui ökoloogiline seisund on hea, siis me saame vastavalt planeerida tegevusi, tegevuste mahtusid. Kui ökoloogiline seisund on kehvem, indeks läheb kehvemaks, siis me peame ka tagasi tõmbama võib-olla metsamajandustegevustes," rääkis Marran.

"Ja ma arvan, et seal ei olegi mingisugust konsensust vaja saavutada, sest indikaatorid näitavad ühte või teist suunda ja vastavalt sellele me peame toimetama. See on see idee, kuidas me tahame edasi minna RMK-s," lisas ta.

"Sinna metsade ökoloogilisse indeksisse hakkavad kuuluma erinevad elemendid. Kui palju on näiteks vana metsa ühel viis korda viis kilomeetriga ruudul, kas seal on kuivendussüsteemid, kui palju seal on poollooduslikke kooslusi, kui palju on seal midagi muud ökoloogilise mitmekesisuse vaates. Läbi selle süsteemi me saamegi hakata andma hindeid," rääkis ta veel.

Marrani sõnul hakkab RMK käekiri muutuma. "See, kuidas me oma töid teeme, kuidas me oma tegevusi planeerime, see kuidas me metsa majandame, see käekiri hakkab muutuma," lausus Marran.

Marran ütles, et ta ei arva, et seni on olnud RMK liialt tööstuse poole kaldu, vaid et teine pool, kuhu kuuluvad ökoloogid ja looduskaitsjad, ei ole seni olnud samal tasemel esindatud. "Me saame selles raamistikus teha asju paremini," tõdes ta.

Marran lubab vähendada näiteks lageraieid. "Me kahekordistame seda raiete mahtu, mida me teeme mittelageraiega, teisi raiemeetodeid kasutades," sõnas Marran.

Samas ütles ta, et lageraie jääb kindlasti RMK portfelli, kui rääkida majandusmetsa majandamisest. "Läbi lageraie saab uus mets kõige kiiremini kasvama. Ja see on ka metsa majanduslikus mõttes kõige optimaalsem majandamise viis," ütles Marran.

Saatejuht Johannes Tralla küsis, milline peaks olema raiemaht riigimetsas järgmise viie aasta jooksul.

"Õige tasakaalupunkt sõltub sellest, mis saab olema RMK majandusmetsamaa portfell aasta, kahe või viie aasta pärast, sest sellest tulenevalt me oma arvutusi teeme. Viimase viie aasta jooksul on RMK majandusmetsa portfellist läinud looduskaitse alla keskmiselt üks protsent aastas. Kui see trend jätkub, siis loomulikult muutub ka arvestuslangi suurus. Kui me aga võtame tänased numbrid, mis täna kehtivad, siis arvestuslangi suurus jääb 9000 ja 10 000 hektari vahele järgmiseks viieks aastaks. Aga raiemaht on meil languses," lausus Marran.

Kliimaministeeriumi poolt on seatud RMK-le omaniku ootus, et RMK teeniks riigile tulu. Marrani sõnul on riigi eelarvestrateegias (RES) ette nähtud, et järgmisel neljal aastal maksab RMK dividendidena riigieelarvesse 38 miljonit eurot pluss maksud. Järgmiste nädalate jooksul kannab RMK riigieelarvesse 75 miljonit eurot pluss maksud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: