X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Riik soovib rannaniitude linnustikku ohustavate kiskjate arvukust piirata

Foto: ERR

Kliimaministeerium on võtnud elurikkuse nimel eesmärgiks rannaniitude taastamise. Rannal pesitsevaid linde ohustavad aga väikekiskjad, kelle arvukust soovib ministeerium näiteks Hiiumaal nende elukohtade hävitamisega piirata.

Käina lahe ääres aastakümneid veiseid karjatanud Tõnu Kaptein ütles, et rebaseid on viimasel ajal oluliselt rohkem. Linnuseiret teinud teadurite käest kuulis ta tänavu naabruses asuva kontrollala kohta karmi infot.

"Siin samas kõrval oleval alal oli tõenäosus, et koorunud lind elab ühepäevaseks, ainult kuus protsenti. Need on tõesti väga murettekitavad näitajad," ütles Kaptein.

Viimased paar aastat on väikekiskjaid kütitud pilootprojektina ka looduskaitsealadel. Kui näiteks Matsalus on sellest lindude pesitsusedukusele rohkem kasu olnud, siis Hiiumaal paraku mitte nii palju kui vaja. Pilootala katab ka vaid väikest osa saarest.

"Hiiumaa rannaniidud on üldiselt rohkem killustunud selliste metsatukkadega, mis on rebastele soodsam elupaik, aga tõenäoliselt on Hiiumaal see rebaste arvukus miskipärast kõrgem kui mandril," kirjeldas Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia teadur Triin Kaasiku.

Rebaste arvukuse kasvul on mitu põhjust. Neil on piisav toidubaas ja marutaudi enam pole. Rebasenaha hind on sisuliselt olematu ja ei ole kütile majanduslikult tasuv. Lahenduseks võiks olla idee eetilisest karusnahast.

"Et anda välja selline märk, kui on näiteks looduskaitselistel eesmärkidel kütitud väikekiskjad, siis kahtlemata oleks mõistlik nende nahka väärtustada, sest see on kvaliteetne, kestab väga kaua ja selle ökoloogiline jalajälg on kindlasti kordades väiksem kui ükskõik millisel nahalaadsel tootel," ütles Eesti Jahimeeste Seltsi esindaja Jaanus Vaiksoo.

Kliimaministeerium tahab võtta Käina lahe ääres maha osa kunagisel rannaniidul kasvavat riigimetsa, mis sobib elupaigaks väikekiskjatele. Käina osavald saatis sügisel ministeeriumile kirja, et uurida, kui mõistlik on 60-aastase metsa mahavõtmine rannaniitude taastamiseks ja kus peaks jooksma looduse isekujunemisvõime piir.

"Teadusuuringud nii Eestist kui mujalt on veenvalt näidanud, et kui rannaniidud on laiemad, siis lindudel on seal turvalisem olla, nad märkavad kergemini seda ohtu ja nad teevad siis selle pesitsusvaliku ka palju tõenäolisemalt," sõnas kliimaministri teadusnõunik Aveliina Helm.

Millal Käina kandis metsa mahavõtmiseks läheb, ei ole veel otsustatud.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: