"Määrusesse on jäetud sisse niivõrd palju paindlikkust, paljud asjad on sellised, mis liikmesriik ise määrab, nii et väga hullu mõju ei tohiks sellel olla," ütles kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Kadri Möller teisipäeval ERR-ile. "Kogu see määrus on kordades paindlikum kui see, mis oli alguses, kaks aastat tagasi, Euroopa Komisjoni ettepanek," lisas ta.

Eesti on toetanud Euroopa Liidu looduse taastamise määrust algusest peale ja ka esmaspäevasel lõpphääletusel hääletas valitsuse esindaja selle vastuvõtmise poolt.

Möller selgitas, et määruse jõustumise järel peavad kõik riigid koostama looduse taastamise kava, mis tuleb kahe aasta jooksul esitada Euroopa Komisjonile, mille ülesandeks on jälgida EL-i reeglitest kinnipidamist. Taastamiskavas pannakse täpselt paika, mis elupaiku ja kus taastatakse. Detailne kava tuleb koostada aastani 2032 ja üldisem aastani 2050.

Määruse kohaselt peavad EL-i riigid 2030. aastaks taastama 30 protsenti, 2040. aastaks 60 protsenti ja 2050. aastaks 90 protsenti määruses loetletud kahjustatud elupaikadest. Need hõlmavad metsi, rohumaid ja märgalasid, aga ka jõgesid ja järvi.

Lisaks taastamist vajavatele maismaa elupaikadele on vaja taastada ka mere elupaiku ning turgutada linnade ökosüsteeme, kus tuleks põhimõtteliselt suurendada rohealade pindala. Eraldi räägitakse ka tolmeldajate populatsioonide taastamisest, põllumajandusökosüsteemide taastamisest, metsaökosüsteemide seisundi parandamisest.

Möller juhtis tähelepanu ka sellele, et Eesti on tegelenud erinevate soode ja pärandniitude taastamisega juba pikemat aega, samuti on Eestil kogemused jõgedel kalade rändeteede avamisega.

"Neid töid tulebki jätkata, sest siin ongi antud konkreetsed protsendid, et kui palju tuleb halvas seisus elupaiku taastada aastaks 2030, 2040 ja 2050," tõdes ta.

Eesti peaks kohe ette võtma 40 000 hektarit

Komisjonil esitatava tegevuskavaga kaasnevas aruandluses tuleb ka välja tuua, mitu hektarit elupaigatüüpidest on halvas seisus. Sellistest elupaikadest tulebki aastaks 2030 taastada 30 protsenti.

Mölleri esitatud andmete kohaselt oli 2019. aastal Eestis 60 erinevast elupaigatüübist heas seisukorras 34 ehk 57 protsenti, ebapiisavas 22 ning halvas neli kooslust. Seda on tunduvalt rohkem, kui Euroopa Liidus tervikuna, kus soodsas seisus on ainult 15 protsenti elupaigatüüpidest.

Viimase aruandluse tulemusena tuleb aastaks 2030 esialgsete hinnangute kohaselt taastamismeetmed rakendada ca 40 000 hektaril elupaikadel.

"Kui palju täpselt tuleb elupaiku taastada ja milliseid meetmeid rakendada, selgub taastamiskava koostamise käigus, kusjuures kaitstavate liikide ja elupaikade osas selgub esialgne info juba eelolevaks sügiseks," märkis Möller.

Neist osa elupaiku vajab taastamiseks aktiivseid meetmeid nagu võsa eemaldamine, kraavide sulgemine, aga teiste taastamiseks piisab nende rahule jätmisest ehk mittemajandamisest nagu näiteks vanad loodusmetsad.

Kokku kulub maismaaelupaikade taastamiseks hinnanguliselt 60 miljonit eurot, kuid täpsed numbrid selguvad taastamiskava koostamisel, rõhutas Möller.

Taastamiseks saab kasutada muuhulgas erinevate Euroopa Liidu fondide vahendeid nagu ühtekuuluvusfond, LIFE programm, CO2 vahendid, aga ka RMK eelarve.

Põldudele rohkem linde ja putukaid

Kliimaministeeriumi nõunik kirjeldas ka põllumajanduse jaoks kehtestatavaid eesmärke, mida hakatakse mõõtma kindlate indeksite abil.

"Eesmärk on suurendada põllumajandusmaastike elurikkust. Selleks on toodud teatud Indikaatorid – näiteks põllumajandusmaastike linnustiku indeks või siis rohumaa-liblikate indeks – need peavad paranema ehk siis mitmekesiste maastikuelementidega põllumajandusmaa osakaal peaks suurenema," rääkis ta.

Mitmekesisusele aitab näiteks kaasa ka see, kui suure põllu keskele jäetakse puudesalu, milles elavad putukad pakuvad sisuliselt tolmeldamise teenust sellele põllule.

Tema sõnul peaks suurem elurikkus aitama kaasa sellele, et põllumehed ei peaks nii palju mittelooduslikke vahendeid oma toodangu suurendamiseks kasutama.  

"Kui on elurikkust rohkem, siis oleks vaja vähem väetada või igasuguseid mürke kasutada, siis saavad looduslikud tolmeldajad saavad rohkem toimetada," rääkis Möller.

Seda arvestab riik juba ka praegu toetuste maksmisel, lisas ta. "Tegelikult rahastatakse meil juba praegu regionaal- ja põllumajandusministeeriumi poolt selliseid meetmeid, mis arvestavad seda, kui elurikas on põllu ümber loodus – kui on rohkem liigendatud või maastikuelemente, siis saab teatud toetust," rääkis nõunik.

Metsanduses oodatakse mitmekesisust

Määrus hõlmab ka elurikkuse suurendamist metsades ning erinevad parameetrid, mille järgi seda hinnata.

Nii on seal metsalinnustiku indeks ning võimalus valida selliste näitajate vahel nagu seisva või lamava lagupuidu hulk, ebaühtlase vanuselise struktuuriga metsade osakaal, metsade sidusus, orgaanilise süsiniku varu, puuliikide mitmekesisus.

"Sellistest näitajatest peab teatud näitajad välja valima ja siis riik ise määrab, et kuhu ta tahab jõuda nende näitajate suurendamisega. Mingites kohtades kindlasti peaks metsandus olema meil elurikkuse sõbralikum," rääkis Möller.

Samas ei tohiks ka need nõuded saada metsandusele üle jõu käivaks, märkis ta.

Erandid muudavad määruse leebemaks

Võrreldes algsega on lõpuks kinnitatud määrus läinud tunduvalt leebemaks. Selles on võimalik teha erinevaid erandeid, kaasa arvatud põllumajanduse ökosüsteemidega seoses. Määrust on näiteks võimalik peatada kuni üheks aastaks, kui väljaspool Euroopa Liitu juhtub mingi erakorraline sündmus, mille tõttu Euroopa Liidu tarbeks vajaliku toidutootmiseks oleva maa kättesaadavus väheneb, selgitas Möller.

Põllumeestele muret teinud nõue taastada neid põllumajandusmaid, mis on kuivendatud turbaladel, leevendab võimalus, et sellesse arvestuse läheb ka jääksoodel veerežiimi taastamistööde tegemine ning ka kuivendatud turbalade märjutamine, ütles Möller.

Erandi saavad ka nii maismaal kui meres asuvad taastuvenergia tootmisega seotud alad – kui need on välja valitud, siis seal ei pea neid reegleid järgima. Sama käib ka riigikaitsega seotud alade kohta nagu polügoonid, kus on võimalik erandeid taotleda.

Noot: põllumeeste jaoks nõuded leevenesid

Seda, et määrus on muutunud vähem rangeks, tunnustas ka põllumajandus-kaubanduskoja juht Ants Noot.

Tema sõnul on põllumeeste jaoks oluline, et liikmesriikidele tekkivat kuivendatud turvasmuldade niisutamise nõue ei hakka otse kehtima põllumeeste ja maaomanike kohta, vaid riigimaade suhtes.

Samas liiguvad põllumehed nagu nii juba turvasmuldade kasutamiselt mineraalmuldadele, märkis Noot.

Samuti on põllumeeste ja oks oluline see, et elurikkuse mõõtmise kriteeriume jäi vähemaks, ütles Noot.

"Nii et kindlasti läks määruse tekst meie jaoks paremaks. Aga nüüd oleneb palju ka sellest, kuidas riik seda rakendama hakkab," lisas põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees.