X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Priit Kongo: riigi digiteenuste arendamiseks on vaja tsentraalset juhtimist

Priit Kongo
Priit Kongo Autor/allikas: Jake Farra

Vaatamata tehnoloogiavaldkonna kiirele arengule on Eesti digireform ja personaalse riigi arendamine jäänud toppama ja selle peamiseks põhjuseks on asutuste suutmatus omavahel kokku leppida, kuidas edasi minna, kirjutab Priit Kongo.

Eestit peetakse digitaalselt maailma kõige arenenumaks riigiks. Võime olla uhked julguse üle, et võtsime aastakümneid tagasi vastu otsuse prioritiseerida e-riigi arendamist. See oli teadlik otsus, mis on taganud edu nii Eesti kodanikele, ettevõtetele kui ka riigile laiemalt.

Oleme edukalt kasutanud oma digiriigi kuvandit, aidates välisriikidelgi oma digiteenuseid üles ehitada. Samal ajal oleme Eestis oma digiarenguga jäänud toppama, kuigi tehnoloogia kiire areng pakub väga palju võimalusi ja kasutajad ootavad paindlikumaid teenuseid.

Kes on peamine eestvedaja?

Seni on riigisektori digiteenuseid arendatud viisil, et iga valdkond teeb oma teenuseid ise. Aja edenedes on paljud neist muutunud omavahel konkureerivaks, mis teeb kodanikele suhtluse riigiga ebaselgeks ning mille ülalpidamiskulud on kohati tarbetud. Riigi digiteenuste suurimaks mureks on suutmatus omavahel kokku leppida, kuidas teenuseid edasi arendada ning kes on peamine eestvedaja. Igal valdkonnal on oma soovid ja ambitsioonid, kuid niiviisi me kaugele ei jõua.

Võtame näiteks Bürokrati, mida on arendatud alates 2021. aastast. Bürokratt on juturobot, mille eesmärk on läbi valdkondade ja asutuste üleste juturobotite võrgustiku muuta riigi ja kodanike vaheline suhtlus lihtsamaks ning ööpäevaringseks.

Mida aeg edasi, seda enam soovivad kodanikud riigiga suhelda siis, kui neil tekib vajadus, mitte sõltuda ametiasutuste lahtiolekuaegadest. Olgem ausad, tehnoloogiaajastu digiriigis on ka küllalt pentsik, et sõltume endiselt nii palju ametnike tööaegadest, kuigi selleks alati tegelikult vajadust ei ole.

Lisaks pole meil tihtilugu õrna aimugi, millise asutuse poole täpsemalt pöörduda. Selle väljaselgitamiseks peab olema nii kannatust kui ka detektiivi oskust. Nutikas Bürokratt on loodud selleks, et inimestel oleks üks kanal, mille vahendusel riigiga suhelda, kes teab, millistest allikatest kodanike küsimustele vastused saada ning aitab kompleksseid toiminguid teostada.

Bürokrati tegelikkus on aga teine. Praegu kasutatakse seda enamasti korduma kippuvatele küsimustele vastamiseks ja lihtsamate teenuste pakkumiseks. Praeguseks on Bürokrati kasutusele võtnud ainult seitse avaliku sektori asutust ja liitumissoovi on avaldanud veel mõned. See on killukene sellest, mis tegelikult olla võiks ja mis väga hästi ilmestab, kui tagasihoidlik on ministeeriumide ja nende allasutuste valmisolek avaliku sektori ühiseks digireformiks.

Riigiasutused on "silostunud", neil ei ole valmisolekut teha teistega koostööd, liidestada piisavalt palju, piisavalt kiiresti ja piisavalt ulatuslikult oma teenuseid juba olemasolevasse Bürokrati keskkonda, mille arendamine läks maksma pea pool miljonit eurot. Riigiasutused ei tee omavahel koostööd ning see on üks peamisi põhjusi, miks meie digiareng on jäänud toppama. Meil on olemas lahendus, aga seda ei kasutata.

Digireform aitab luua õhema riigi

Riigi digiteenuste arendamisel on puudu riigi nii-öelda suurest plaanist ja vastutajast, kes teeks ärilises mõttes keskseid otsuseid. Selleks oleks vaja tsentraalset juhtimist, ühte asutust, mis võtab valdkonna eest vastutuse ja mis tagab, et ametiasutused teevad omavahel koostööd.

Meil on riigi poolt vaja ühte juhtorganit, mis ütleks, milline on Eesti strateegia digikanalites ning millised on sammud, mida peame kokkulepitud aja jooksul tegema. Kes see olema peaks, kas peaminister või mõni valdkondlik minister? Selle üle võib arutleda, kuid kõige loogilisem tundub, et tüüri võtab kapten ehk peaminister. Kui peaminister otsustab, et digireform on prioriteet, siis on kõigile pilt selge.

Arusaadavalt võivad praeguses eelarvekriisis digireformiga kaasnevad investeeringud tekitada küsimärke ning isegi kahtlust, kas digireformi ja personaalse riigi väljaarendamist on tarvis. Meil on olemas ju teenused, mis eraldiseisvana toimivad. Selline vaade oleks ääretult lühinägelik, kuna kodanikud ehk kliendid ootavad lihtsaid lahendusi ühest kanalist, eelistatuna nutitelefonist.

Kuigi ühelt poolt on digireformi ja riik mobiilis arendamine riigiteenuste kasutajamugavuse tõstmine, siis teiselt poolt on see võimalus muuta riik efektiivsemaks ja õhemaks.

Kui eri valdkondade ametiasutused peavad ülal oma digiteenuseid, mis tihtilugu on ka konkureerivad, siis ühisele lahendusele üleminek aitab kulusid optimeerida. Samuti aitab Bürokrati laadse tehisintellekti kasutamine hoida kokku ametnike tööjõukuludelt, sest on ilmselge, et digitaliseerimisega kaob ära vajadus pidada üleval niivõrd suurt kodanikke teenindavat ametkonda. Tehnoloogia on võimalus, kuidas riiki efektiivsemaks muuta.

Kõnetehnoloogial põhinev suhtlus riigiga

Personaalse riigi arendamine on võimalus luua Eestile uus digivaldkonna edulugu, miski, mida varem pole mujal tehtud, mida turundada ja arendada ka teistes riikides. Neis riikides, kus esmataseme digiteenused on juba tööle hakanud, kuid vajaksid sammu edasi.

Võib julgelt öelda, et tulevik on nutitelefonis ning põhineb kõnetehnoloogial, mis tähendab, et ka riigi- ja kohalike omavalitsuste teenused peavad järjest rohkem kolima mobiiltelefonidesse ning olema ligipääsetavad läbi häälkäskluste.

See tähendab, et näiteks Bürokrati rakenduses on võimalik häälkõne abil suhelda virtuaalassistendiga ning taotluste tekstiformaadis esitamise asemel anda suusõnalisi nõusolekuid päringuteks või teenuste teostamiseks. Oluline on tagada andmebaaside integreeritus, mis tähendab, et virtuaalassistent teavitab ise, kui mõni dokument või toiming on aegumas ning aitab toimingu teha koheselt ilma, et inimene peaks ise asutust või veebilehte otsima.

Tehnoloogiad, mis võimaldavad sellise suhtluse riigi ja kodaniku vahel üles ehitada, ei ole enam tulevik, vaid tänapäev. Seega ei ole meil aega oodata, vaid tuleb mugavustsoonist välja astuda ja kiiremini tegutseda. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: