Esindajad kõikidest piirkondadest üle Eesti, sealhulgas alles eelmisel nädalal loodud kolmest piirkonnast Tartust, Ida-Viru- ja Pärnumaalt kogunesid, et valida volikogu esimees ja aseesimees ning panna paika sammud teel Euroopa Parlamendi valimistele, kuhu Parempoolsed lähevad täisnimekirjaga.

Volikogu on erakonna kõrgeim juhtimisorgan üldkogude vahelisel ajal, kuhu kuuluvad erakonna juhatuse liikmed, piirkondade esimehed ja piirkondade üldkoosolekutel valitud delegaadid. Parempoolsete volikogu pädevuses on erakonna programmiliste seisukohtade kujundamine, valimisnimekirjade kinnitamine ning teiste erakondadega koostööd puudutavad küsimused.

Volikogu kinnises osas arutati Euroopa Parlamendi valimistega seotud teemasid.

Parempoolsed valisid volikogu esimeheks Ilmar Raagi

Erakond Parempoolsed valis esimesel volikogul esimeheks Ilmar Raagi. Kommunikatsioonieksperdi ja filmilavastaja poolt andis oma e-hääle 29 delegaati 34-st.

Aseesimeheks valiti Luunja Vallavolikogu ning Jõgeva-Tartumaa piirkonna esimees Kaire Vahejõe.

Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa piirkonda juhtinud Raag sõnas, et Parempoolsed on alles noor erakond, kuid erakonda aitab, et oma põhimõtteid ei leiutata nullist.

"Parempoolsed on majanduskeskne erakond, kus otsitakse kõikide probleemide lahendusel mõistuse häält. Meie probleemiks on ehk olnud, et me ei ole piisavalt võtnud seisukohti kõikides Eesti sõlmküsimustes, aga me hakkame seda kahtlemata veel tegema. Niisamuti arvan, et klassikalise liberalismi esindajana ei pea me kõikides küsimustes oma liikmetele arvamusi ette kirjutama. Tähtis on, et me lepiksime kokku vaid kõige olulisemas," ütles Raag.

Volikogu avakõnes ütles Perling, et Parempoolsed ei luba uut poliitikat, sest usuvad, et maailmavaade ja põhimõtted on ajatud.

"Parempoolne poliitika on toonud Eestile edu. See on vaba ja ise endaga hakkama saavat inimest eelistav poliitika. Eraomandi väärtustamine, riigi vähene sekkumine, vabaturg, madalad maksud, nõudlik ja läbipaistev riigijuhtimine. Töötame edasi, et jõuda üha suurema hulga inimesteni, näidata end tugeva alternatiivina ning püsida Eesti jaoks aastakümneid," ütles Perling.