X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kolonelleitnant: Venemaa on mõnes valdkonnas pehme jõuga ülekaalu saavutanud

Foto: ERR

Venemaa on saavutanud väikeseid, kuid märkimisväärseid võitei diplomaatias ja majanduses, ütles kaitseväe peastaabi operatsioonide osakonna ülema asetäitja kolonelleitnant Toomas Väli "Ukraina stuudios".

Väli tõdes saates, et viimase nädala jooksul ei ole Ukrainas käivas sõjas rindejoonel märkimisväärseid muudatusi olnud. Suurem aktiivsus on endiselt Avdijivka all, kus rindejoon liigub edasi-tagasi ja Venemaa püüab suure massi ja suurtüki toetusega mõlemalt poolt linna edu saavutada.

Väli selgitas, et Avdijivka on sõjas osapooltele tähtis, sest tegemist on sisuliselt Donetski eeslinnaga ning see on logistiline sõlmpunkt.

Ukraina oht on Väli sõnul seal selles, et nad peavad pideva Vene vägede suurtükitule all tagama oma üksuste mehitatuse, relvastuse, toitlustuse, meditsiiniabi ja evakuatsiooni. Siiani on nad sellega hakkama saanud. Samas märkis Väli, et Venemaa sisepoliitikas toimuv – režiimi liider Vladimir Putin kinnitas, et kandideerib uuesti riigipeaks, suurendab relvajõudude koosseisu 170 000 inimese võrra ning kaitse-eelarvet – on väga halb märk Ukrainale.

Väli võrdles võitlust Avdijivka pärast Bahmutiga.

"See on Ukraina väejuhatuse otsus, kui kaua nad Avdijivkat hoiavad. Me peame aru saama, et kui Vene Föderatsioon kaotab Avdijivka all 500-600-700-800 võitlejat päevas, rünnates neid positsioone seal päevas 20-40 korda, siis samamoodi ju kulub ka Ukraina osapool. Me ei tea väga täpselt, kui palju ukrainlasi on lahingutes surma või haavata saanud ja ühel hetkel Ukraina väejuhatus peab tegema sellise otsuse, kas tõmmata sealt võitlusvõimelised üksused kõik välja ja anda see linn venelatele sisuliselt," rääkis Väli.

"Aga hetkel ma tunnetan, et see on pigem selline Bahmuti tüüpi stsenaarium, et kuni võimalik vastu peale tulevaid Vene Föderatsiooni üksuseid detsimeerida, sõna otseses mõttes kümnete ja sadade kaupa maha võtta, siis seda nad teevad kuni neil on relvastust, mehi, laskemoona, meditsiini, evakuatsioone, droone, oma elektroonilise võitluse vahendeid. Nad on hoidnud 10. oktoobrist seda positsiooni," lisas kolonelleitnant.

Väli rõhutas, et ressurssi Venemaal sõdimiseks jagub. "Ressurssi on, nad suudavad seda taastoota. Ja erinevalt lääne ühiskonnast seal relvatehased huugavad kolmes vahetuses ööpäev läbi. Ehk nemad on läbi viinud varjatud mobilisatsiooni mitte ainult elavjõu valdkonnas, vaid neil on ka oma tööstusharud suunatud ainult sõjale ja sõja võitmisele. Ja see on asi, mida n-ö tahtekoalitsioon ei ole veel suutnud oma riikides läbi viia," sõnas ta.

Väli sõnul kurdavad Ukraina sõjaväelased laskemoona puuduse üle. "Mida kiiremini lääne ühiskond suudab oma majanduse mobiliseerida selleks, et toota neid samu 155mm mürske, Himarsi rakette, kõike, mida vaja Ukrainale sõjapidamiseks, seda parem," ütles ta.

Sõja perspektiivi on Väli sõnul väga keeruline prognoosida. Venemaa on tema sõnul aga juba saavutanud väikeseid, kuid märkimisväärseid võite pehme jõuga.

"Aeg-ajalt peame mõtlema sellele või aru saama, et need mehed, kes antiigis midagi ütlesid, ega nad midagi valesti ei öelnud: vesi kipub kivi uuristama mitte jõu, vaid sagedase kukkumisega. See on selline koht, kus teatud dimensioonides selles sõjas on Venemaa oma pehme jõuga saavutanud ülekaalu. Kui vaatame, mis on rahvusvahelise olümpiakomitee otsus – lubada agressorriigi sportlased olümpiamängudele – ja siin on veel teatud selliseid tendentse, mis on väga halvad. See sõda on hetkel venimas ja Vene osapool on just diplomaatias, majanduses saavutanud selliseid väikeseid, kuid märkimisväärseid võite," rääkis Väli.

"Kuidas siit nüüd edasi minnakse, ei oska öelda. Aga selge on see, et me läheme vastu teisele talvele ja ainus asi, millele saame näpu peale panna ja öelda, et loodetavasti see kõik läheb hästi, on seotud USA-ga, kes on ametlikult välja öelnud, et nende eesmärk on toetada Ukrainat nii, et 2024. aasta lõpuks see sõda lõpeb Ukraina poolt sobiliku rahu tingimustega," lisas kolonelleitnant.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu analüüsis saates seda, miks nii USA-s kui ka Euroopas toppab Ukrainale sõjalise abi andmine:

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Ukraina stuudio", saatejuht Epp Ehand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: