X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

TTJA valmistab ette digiraadio sageduslubade konkurssi

Esimesed digiraadio saatjad käivitati Tallinna teletornis.
Esimesed digiraadio saatjad käivitati Tallinna teletornis. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Juba mullu alustati Eestis digiraadio (DAB+) katsetamisega ning nüüd koostas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) uued põhimõtted, kuidas katsetamisega edasi minna ning hakkas ette valmistama sageduslubade konkurssi.

Mujal Euroopas on digiraadio analoograadio ehk FM-sageduste kõrval olnud juba aastaid kasutusel, Eestis aga tegeldakse veel katsetustega järgmise aasta keskpaigani.

Digiraadio testimise periood algas Eestis juba mullu ning pidi esialgu kestma detsembri lõpuni, kuid seda pikendati järgmise aasta juuni viimase päevani. Esimene digiraadio testimise sagedusluba anti välja mullu novembri lõpus.

Sagedusluba antakse välja praegu kuueks kuuks ning peale seda peab TTJA-le andma katsetamise eesmärkide saavutamisest ülevaate. Kui soovitakse veel testida, saab TTJA luba pikendada.

Kui testperiood läbi saab, hakatakse digiraadiotele avaliku konkursiga sageduslubasid välja andma. TTJA teatas, et hakkab avaliku konkursi tingimusi ette valmistama. Seega peaks esimesed ametlikud digiraadioprogrammid Eestis eetrisse minema järgmise aasta teises pooles.

Kui kehtiv raadioluba on olemas, ei ole digiraadio sagedustel programmi edastamiseks uut raadioluba vaja. Kui aga läheb nii, et kehtiva raadioloa omanikul pole oma raadioprogrammi edastamiseks digiraadio sagedust õnnestunud saada, siis tuleb tal pöörduda sagedusloa omanike poole. Raadioloata raadioprogrammi edastamiseks digiraadio sagedustel on vajalik taotleda TTJA-lt ajutist raadioluba, mille võib anda kuniks kolmeks kuuks ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust.

ERR on varem kirjutanud, kuidas ajutiste FM-raadiolubadega edastatakse tegelikult püsivat programmi, et sagedus enda jaoks nii-öelda reserveerida. Reeglite muudatustega on nüüd jõutud selleni, et ajutiste lubadega võib üht raadioprogrammi edastada kuni kuus kuud viimase 12 kuu jooksul.

Eesti raadiosagedusplaanis (ERSP) on digiraadio jaoks eraldatud sagedusvahemik 174-240 megahertsi (MHz). Vahemik 225–240 MHz on kasutusel riigikaitse otstarbel, seega on võimalik digitaalringhäälingu jaoks kasutusele võtta vahemik 174–225 MHz, millega saaks moodustada kuni viis üleriigilist katteala.

Selles sagedusalas saaks kasutusele võtta nii digitelevisiooni kui digiraadio. Üks TV kanal on 7 MHz lai ja üks raadiokanal 1,5 MHz lai. Ühe televisioonikanali asemel saaks kasutada kuni neli digiraadio kanalit. Sagedusala 174–230 MHz mahutaks seega 8 TV kanalit või 32 raadiokanalit.

TTJA-st öeldi mullu ERR-ile, et digiraadio vastu on huvi tundnud raadiojaamade edastamiseks vajalikku taristut omav Levira ning Duo Media. Esimeste testijate seas olidki Duo Media Networksi raadioprogrammid, praegu on testitavate programmide seas ka näiteks R2 Altpop ja Äripäeva raadio.

Levira käivitas esimese DAB+ saatja mullu Tallinna teletornis, mis koos Haljala vallas Pehkal avatud saatjaga varustas DAB+ signaaliga Tallinna-Narva maantee lõigu kuni Rakvereni.

Digiraadio kasutuselevõtt ei tähenda, et Eestis pandaks samal ajal kinni FM-sagedused. Asjaosaliste sõnul ei juhtu seda lähima kümne aasta jooksul.

Digiraadio kuulamiseks on vaja DAB+ signaali vastuvõtjat, mis näiteks on olemas paljudes uuemates, peale 20. detsembrit 2020 müüdud uutes autodes. DAB+ raadiod on müügil tehnikakauplustes ja internetipoodides.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: