Kui varem oli ajutisi raadiolubasid Eestis aastas kuni 10, siis viimane aasta on taotluste arv oluliselt kasvanud, mis pani TTJA-d reageerima ja turuga reegleid kokku leppima, ütles ERR-ile TTJA infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla.

"Arutasime möödunud kevadel raadiotegijatega koos, kuidas paremini tagada, et ajutiste raadiolubade väljastamise protsess oleks õiglane ja läbipaistev kõigile," lausus ta.

Meediateenuste seadus annab kaks viisi raadioteenuse osutamiseks: alaline ja ajutine. Alaliseks tegutsemiseks saavad raadioprogrammid loa konkursi korras kuni seitsmeks aastaks. Ajutiseks tegutsemiseks konkurssi ei korraldata, luba saab taotleda kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga (näiteks jaanipäevaraadio) ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, ütles Rohtla.

Kuid ajutist luba omavad ka need raadiojaamad, kes tegutsevad mõnes teises levipiirkonnas juba alalise loaga. TTJA kodulehe järgi on ajutise raadioteenuse luba praegu näiteks Raadio Elmaril (kaks erinevat luba), My Hitsil, Raadio Duol (kolm erinevat luba) ja Rock FM-il. Peale Rock FM-i kuuluvad kõik nimetatud raadiojaamad Duo Media Networksile.

Näiteks Duo Mediale kuuluval Raadio Elmaril on ajutine luba Viljandi maakonnas, mis kehtib kõik kolm suvekuud. Samas ei ole luba antud välja ühe sündmuse kajastamiseks, vaid programmi struktuuri kirjelduses on loetletud terve hulk sündmusi, ja enamus neist on spordisündmused: Viljandi Hansapäevad, Järvejooksu sari, Suvespartakiaad 2022, Eesti Staadionijooksu sari 2022, sõudmise Baltic Cup ja Eesti meistrivõistlused.

Kummalisemaks muudab olukorra see, et samuti Duo Mediale kuuluval MyHitsil on samuti kolmel suvekuul Viljandimaal ajutine raadioteenus ning programmi struktuuri kirjeldus on ürituste osas täpselt sama: Viljandi Hansapäevad, Järvejooksu sari, Suvespartakiaad 2022, Eesti Staadionijooksu sari 2022, sõudmise Baltic Cup ja Eesti meistrivõistlused.

Raadio Elmaril on juulist septembrini ajutine luba ka Rapla maakonnas.

Duo Medial on praegu ka üks raadiojaam, mis ainult ajutiste lubadega tegutsebki, Raadio Duo. Kehtivatest lubadest on Raadio Duol praegu üks Tartu maakonnas, teine katab Harju-, Lääne, Võru-, Viljandi-, Rapla- ja Järvamaa ning Narva linna.

Ajutisi lubasid saab korduvalt taotleda ja see looks justkui võimaluse, et püsivalt tegutsev raadiojaam ei peakski alaliste lubade konkursitel osalema.

Vabad sagedused pannakse kinni

Rohtla sõnul ei välista seadus, et ajutist raadioluba saavad taotleda juba tegutsevad programmid konkreetses levipiirkonnas programmi edastamiseks, samuti ei ole sõnaselgelt välistatud loa korduv taotlemine, kuid programmi edastamine peab siiski olema ajutise iseloomuga ning eesmärk peab olema kajastada programmis konkreetset sündmust.

Näiteks võib tuua suurõppuse Siil ajal saateid edastanud Sõduriraadio, mis koos õppuste lõppemisega lõpetas ka saadete edastamise. Probleem võib tekkida siis, kui mõni jaam, mis loa järgi on ajutine ja sündmusekeskne, taotleb järjest uusi ajutisi lubasid ja on tegelikult püsivalt eetris.

Samas, kui ametil pole keeldumiseks alust, tuleb ajutine luba väljastada.

Riigil polegi samas mõistlik hoida vabu sagedusi kasutuseta, kui sagedusressurss on nagunii piiratud, märkis Rohtla. Tema sõnul on ajutistel lubadel ka teine mõte: nii saab testida sagedusi, veenduda kvaliteedis ja tuvastada probleemid, näiteks kas üks sagedus hakkab mõnd kasutuses olevat sagedust segama.

"Enne kui saame kuulutada välja konkursi alaliste raadiolubade väljaandmiseks uutes levipiirkondades, peame olema kindlad, et sellega kaasnev sagedusressurss võimaldab kuulajatele osutada kvaliteetset teenust," märkis Rohtla.

Rohtla möönis, et ajutiste raadiolubade puhul tuleb jälgida, et selline tegevus ei hakkaks kahjustama terve raadioturu konkurentsi ehk ei annaks võrreldes alaliste raadiolubade konkursiga kellelegi turul ebaõiglast eelist.

Selleks lepiti raadiojaamade omanikega kohtumisel kokku põhimõtted, mida hakatakse saabuvast sügisest ajutiste lubade väljastamisel rakendama.

"Üldjuhul, et raadioprogrammi tegevus lugeda ajutiseks, ei tohi ühel meediateenuse osutajal samaaegselt kehtida rohkem kui kolm ajutist raadioluba maksimaalselt kolmes levipiirkonnas levimiseks – näiteks üks raadioprogramm kolme levipiirkonnaga või kolm raadioprogrammi igaüks ühe levipiirkonnaga – ning ühte raadioprogrammi ei tohi samas levipiirkonnas viimase 12 kuu jooksul edastada rohkem kui kuus kuud ehk aasta jooksul saab meediateenuse osutajas samas levipiirkonnas maksimaalselt kaks korda ajutise raadioloa," kirjeldas Rohtla kokkulepitut.

Ajutise loaga rahaliselt ei võida

Rohtla sõnul pole ajutiste raadiolubade kasutamine konkursist mööda hiilimiseks kindlasti lubatav, kuid see pole samas ka kuigi otstarbekas. 

Põhjused ongi tõenäoliselt mujal. Kuigi Rohtla sõnul ei anna ajutine luba kindlust, et programmi edastamisega saab jätkata pikemalt ja see peaks reklaami müümise keeruliseks muutuma, siis samas saavad näiteks raadiojaamade grupid just nimelt müüa reklaamiaega suurema kontaktide argumendiga, sest kontaktide arvu arvatakse lisaks püsijaamadele sisse ka need niinimetatud ajutise loaga jaamad.

Teiseks põhjuseks võib olla uute raadiojaamade, näiteks nimetatud Raadio Duo, püsijaamana turule toomise ettevalmistamine, milleks ajutise loaga kuulajate võitmiseks tööd tehakse.

Majanduslikult on aga tõesti mõistlikum tegutseda püsiva, seitsmeaastase konkursilt saadud loaga: alalise raadioloa taotluse riigilõiv on 640 eurot, ajutisel loal 75 eurot. Kuigi summad on marginaalsed, on vahe mitmekordne: kuu kohta oleks tasu alalisel loal 7,6 ja ajutisel 25 eurot.

Duo Media: kokkulepet ei ole

Duo Media Networks OÜ vaidles, et TTJA ei ole saavutanud turuosalistega ajutiste lubade väljastamises kokkulepet.

"Sellist kokkulepet ei saavutatud, sest näiteks Duo Media Networks OÜ esitas TTJA-le seisukoha, milles tõi välja põhjused, miks selliseid põhimõtteid kehtiva õiguse raames kehtestada ei ole üldse võimalik. Kokkuvõtlikult selgitas Duo Media Networks OÜ, et selline TTJA vastuvõetud kokkulepe oleks vastuolus põhiseadusega," selgitas ettevõte.

"Esmalt seetõttu, et ettevõtlusvabadusele kui põhiõigusele saab seaduses toodud õigustele kehtestada piiranguid ikka vaid seadusega riigikogu poolt ja mitte ametniku seadusandluse kaudu. Ametnikud ei saa teha ümber kehtivat seadust. Teiseks seetõttu, et seaduses puudub ajutiste raadiolubade puhul mistahes alus piirangute kehtestamiseks ning TTJA sõnastatud meetmete puhul ei ole selge, millist eesmärki nad täidavad ning kas on üldse selle eesmärgi suhtes sobivad ja vajalikud – juriidilises keeles proportsionaalsed. Duo Media Networks OÜ hinnangul ei ole," lisas ettevõte.

Duo Media Networks esitas TTJA-le kaks ettepanekut raadioturu jaoks.

"Korraldada alaliste lubade konkursse oluliselt tihedamini kui tänasel päeval, iga-aastaselt, tagades sellega raadiotegijatele edaspidi paremad võimalused leviala laiendamiseks, aga ka uute raadioprogrammidega turule tulekuks. Selline praktikamuutus täidaks iseeneses juba turukorrastamise eesmärgi," selgitas Duo Media Networks.

"Ajutiste raadiolubade menetluse muutmise vajadusel alustada seadusandliku seaduse muutmise protsessi. Ajutiste lubade andmise menetluse muutmise soovi korral tuleb algatada seadusandlik protsess, kus seadusandja saab täitevvõimu ja turuosaliste sisendi alusel otsustada selle, kas ja kuidas on regulatsiooni muutmine vajalik. Selleks kutsus Duo Media üles kutsuma kokku komisjoni, mis sellise ettepaneku seadusandjale sisendiks koostaks."