Financial Timesi ajakirjanike käsutusse sattunud dokumendi järgi kannatab Venemaa seni arvatust rohkem sanktsioonide all. Tegemist on seni kõige põhjalikuma ametliku ülevaatega sanktsioonide mõjust Vene majandusele.

Nii kirjutab USA rahandusministeeriumi sanktsioonide osakonna peaökonomist Rachel Lyngaas, et Vene majandus on praegu viis protsenti väiksem, kui see olnuks siis, kui Venemaa president Vladimir Putin poleks otsustanud Ukrainasse 2022. aastal tungida.

"[Vene sissetung ja osa Ukraina alade okupatsioon] panustavad riigieelarve kulude kiiresse kasvu, rubla kursi langusse, inflatsiooni kasvu ja töötajaid kaotavasse tööturgu," kirjutab dokumendis Lyngaas.

Lisaks kulutas Venemaa juba sel aastal üle 100 miljardi dollari sõjaväele, mis moodustab kolmandiku riigieelarve plaanitud kuludest.

Inflatsioon Venemaal on tõusnud 7,5 protsendile ja hakanud viimastel kuudel kiirenema, samas kui valitsusel pole raha avaliku sektori töötajate palgatõusuks.

Kuigi Putini sõnul kasvasid palgad sel aastal seitsme protsendi võrra ja majandus peaks kasvama aasta lõikes 3,5 protsendi võrra, siis Lyngaasi aruande järgi on palgakasvu taga sõjaväelastele preemiate ja hüvitiste maksmine. Venemaa tsiviilisikute tulud kasvavad aga inflatsioonist palju aeglasemalt. Keskmine reaalpalk jääb Venemaal alla 2014. aastal Krimmi okupeerimisele eelnenud ajale.

Samuti pole olukord Vene tööturul nii roosiline, nagu väidetakse Kremlis. Kuigi ametlikel andmetel vähenes töötuse määr 2,9 protsendile, on selle taga sadade tuhandete meeste sundmobiliseerimine ning 668 000 inimese lahkumine riigist ainuüksi 2022. aastal.

"Venelased hääletavad jalgadega. See püsiv inimkapitali kaotus vähendab veelgi Vene majanduse kasvupotentsiaali," seisis aruandes.

Kuigi Financial Times vahendas hiljuti, et skeptitsism Venemaa-vastaste naftasanktsioonide tõhususe suhtes kasvab, peab Lyngaas nende mõju Vene majandusele arvestatavaks. Aruande järgi aitasid Vene nafta hinnalagi ja impordikeeld vähendada Venemaa eksporditulusid.

"Venemaa on nüüd senisest rohkem isoleeritud," järeldas kõrge ametnik aruandes, lisades, et Kremlil tuli ümber kujundada oma tarneahelaid ning leppida kokku kehvema kvaliteediga impordis.