Kuigi president Aleksandar Vucic neil valimistel ei kandideeri, nähakse valimisi siiski usaldushääletusena tema valitsusele. Progressiivne Partei on Serbias endiselt populaarne, ehkki tänavu mais juhtunud Serbia ajaloo esimesed massitulistamised ning nende vallandatud vägivalla-vastane liikumine on presidendi ja tema partei mainet oluliselt rikkunud.

"Ma eeldan väga kõrget valimisaktiivsust. Oleme siia suure seltskonna kokku ajanud, suurema kui tavaliselt. Ootan kõrget valimisaktiivsust ja otsustavat võitu," ütles Vucic.

Kevadest peale on riigis kestnud ulatuslikud valitsusvastased väljaastumised, milles on osalenud pea kõik opositsiooniparteid. Opositsioon usub nüüd, et nende tähetund on viimaks käes.

"Inimesed tahavad elada riigis ilma ebakindluseta, elada normaalselt, ilma kuritegevuse ja korruptsioonita, ilma pöörase hinnatõusuta," sõnas Vabaduse ja Õigluse Partei juht Dragan Djilas.

Poliitikavaatlejate hinnangul on opositsioonil aga vara rõõmustada, sest Vucic on oma sõnumiga jõudnud palju rohkemate serblasteni. On ta rohkem kui kümne aasta jooksul koondanud enda kätte kontrolli kõigi võimutasandite üle ning ka ajakirjanduse üle.

Valijate arvamus vähemalt pealinnas Belgradis on polariseerunud.

"Mitte miski pole hästi. Üüratu varastamine, kuritegevus, korruptsioon. Valitsus ei tee midagi, mida nad lubasid ja ega nad midagi muud ka tee," ütles Goran Popovic.

"Mina olen õnnelik. Kõik on hästi, pole kunagi olnud nii hästi kui praegu. Ma olen sündinud 1935. aastal ja siiamaani pole kunagi nii hästi olnud," ütles Milica Pavlovic.

Kui Vucici parteil õnnestub võimule tagasi saada, peab Serbia Euroopa Liidu kandidaatriigina aga toime tulema Euroopa Liidu survega suhete normaliseerimiseks Kosovoga ja sanktsioonide kehtestamiseks Serbia senisele suurele sõbrale Venemaale.