X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Salomets: kevadel algab Tallinnast Rail Balticu raudteetrassi ehitus

Foto: Siim Lõvi /ERR

Järgmise aasta kevadel algab Tallinnast Ülemiste jaamast raudteetrassi
ehitus Riia suunas, ütles Rail Balticu juht Anvar Salomets saates "Otse uudistemajast". Hoolimata Eesti trassi hinnatõusust 1,2 miljardi euro võrra liigub riik projektiga edasi.

"Tegelikult juba see aasta on selles mõttes märgiline, et põhitrassi hanked on läbi viidud, esimesed 21 kilomeetrit saab lepingusse lähinädalatel. Järgmised 50 kilomeetrit avaldame detsembris veel järelejäänud päevade jooksul. See lubab arvata, et üks kolmandik Eesti Rail Balticu põhitrassist on järgmisel aastal ehitamiseks avatud ja see on väga kõnekas fakt," rääkis Salomets.

"See annab kindluse, et Rail Baltic ka päriselt materialiseerub ja see ei ole enam ainult paberil. Ilusad klantspildid asenduvad mingiks ajaks päris tegevusega. Rööpad paneme peale siis, kui on teatud pikkuses lõigud on juba valmis," lisas ta.

Samal ajal kogu projekt läheb oluliselt kallimaks, kui varem teada oli. Eesti puhul oli viimane avalikkusele teada olnud maksumus aastast 2018 1,8 miljardit eurot ja uus maksumus on praegu kolm miljardit eurot.

"Jah, suurusjärk kolm miljardit on see, millega me täna toimetame. Miks ma ütlen suurusjärk - sellepärast, et veel täpsustame stsenaariume, sealhulgas Balti kolleegidega. See töö käib. Hinnakäärid, millest [maksumuse tõus] tuleneb on viis aastat või isegi natukene rohkem aset leidnud märkimisväärne inflatsioon. See on üks väga selge sisend sellesse kasvu. Teine pool on kõik see, et projekt on läinud paremaks paremaks selles tähenduses, et on teatud funktsioone tulnud juurde ja teatud nõudeid on tulnud juurde," sõnas Salomets.

Saatejuhi küsimusele, kust see raha tulema peaks, vastas Salomets, et aastani 2030, kui Rail Baltic peaks valmis olema, toimub kaks Euroopa Liidu finantsperioodi. "Euroopa piiriülene projekt, nagu on Rail Baltic, on rahastatud ja rahastatakse ka edaspidi Euroopa ühendamise rahastust. Plaani on võimalik teha 2030. aasta peale teadmisega, et jätkusuutlik rahastamine tuleb ja selle teadmise pealt seda tööd edasi tehakse," rääkis Salomets.

Euroopa rahastu rahastab transpordiprojekte aga maksimaalselt 85 protsendi ulatuses. "Rahastus on protsentuaalselt 85-15 suhtega, kui riik ei soovi ise rohkem panustada. Seal on ka militaarse mobiilsuse finantsallikas, kus suhtarv on 50-50," selgitas Salomets.

Kommenteerides saatejuhi väidet, et Eesti panus Rail Balticusse peaks olema Eesti riigieelarve seisukohast vaadates umbes 100 miljonit eurot aastas täiendavat kulu või investeerimiskulu, vastas Salomets, et valitsus on selle info saanud ja öelnud, et projektiga tuleb jätkata. "Äriühingu vaates on see
omaniku tellimus ja omanik ütleb mis ajaks ja kui palju," lisas ta.

Salomets kinnitas raudteeliini Läti harust rääkides, et Lätis ei jäeta ära Riia kesklinna ühe sõlmpunktina, vaid Riia peatus võib valmida mõned aastad hiljem.

"Eesti reisijal on samamoodi tarvis sinna punkti jõuda, see on üks tõmbekeskuseid sellel liinil ja üks põhifunktsioonidest. Täpsustan veel selle üle, et ei ole räägitud mitte Riia ühenduse ärajätmisest, vaid selle valmimisest üks aasta hiljem või kaks aastat hiljem. Põhjusel, et selle rajamine on tehniliselt on keerukas. Kui mina vaatan seda insenerina, siis ma ütlen, et tehniliselt on keerukuse aste kordades suurem, kui seda teha põllu peal või võrreldes Eesti põhitrassiga, kus me läheme üle põldude. See on see nii-öelda peamine põhjus, aga loomulikult reisija vaates peab olema Riia sõlmpunktina olemas," sõnas Salomets.

Kommenteerides Rail Balticu tasuvust ütles Salomets, et kui see oleks finantsiliselt tasuv, siis oleks erasektor selle raudtee ammu valmis ehitanud.

"Finantsiliselt tasuv ta ei ole ja ei hakkagi kunagi olema, aga siin on eri mõõtmed, nagu sotsiaalmajanduslik tasuvus, mida mõõdetakse ajas, mõõdetakse eludes ehk ohutuses mõõdetakse ja keskkonnajalajäljes ning ka muudes aspektides," selgitas Salomets.

Saatejuhi repliigile, et ehitusmaksumusele lisandub ka raudtee käitamismaksus, mis võib ulatuda aastas sadadesse miljonitesse, vastas Salomets et vahest mitte sadades miljonites. "Kui võtame Eesti osa ja siis ma julgen siin ikkagi paralleeli tõmmata meie tänase raudteevõrguga. Rail Baltic on küll pikem, aga teistpidi odavam, kuna ohutustase ja kogu tehnoloogiline platvorm on mõnevõrra teine," ütles ta.

"Kui võtame sellesama paralleeli, palju nii-öelda on siis tänase raudtee kogukulu ja Rail Balticu kogukulu, siis see on 50-60 miljonit eurot aastas, kuid reisija maksab loomulikult mingi osaga enda taskust ja siis riik ei doteeri seda nii-öelda kogu ulatuses. Siis ongi see nii-öelda avalik hüve ehk siis küsimus, kui palju riik tahab ühistransporti panustada," rääkis Salomets.

Salomets täpsustas ka, et kui Rail Baltic 2030. aastal sõitma hakkab, siis saab pileti hind olla näiteks Lux Expressi Tallinn-Riia liini hind pluss 30 kuni 40 protsenti. Sellest kaks kolmandikku või kolm neljandikku maksab sarnaselt Elronile kinni maksumaksja.

Salomets lisas, et bussipiletist kõrgemat hinda selgitab see, et kiirrong on enam kui kaks tundi kiirem ja rong on mugavam ja avaram.

Toimetaja: Mari Peegel, intervjueeris Anvar Samost

Allikas: "Otse uudistemajast"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: