Eesti valitsus on taas suurendamas Rail Balticu osakapitali nelja miljoni euro võrra. See on osa RB eelarvest, millest kaetakse üldkulusid ja ka kõik see, mida loetakse välistoetuste mõttes mitteabikõlblikuks.

Taristuminister Kuldar Leisi sõnul on tegemist juba aastaid tagasi kokku lepitud plaanilise iga-aastase sissemaksuga. "Kuna enamik rahastusest tuleb Euroopast, siis Eesti omaosalusest kaetakse näiteks palgad ja osa projekteerimisest," selgitas minister.

Rail Balticu enda info järgi on Eestil 2027. aastal plaanis ehitada 686 miljoni euro eest, aga tagatud on hetkeseisuga 493 miljonit. Puuduolevat summat hakkab kliimaministeerium taotlema riigieelarve läbirääkimistel sügise hakul.

"Meie projektis see niimoodi paraku käib, et aasta kaupa neid eelarveotsuseid tehakse. Ligi 500 miljonit eurot on otsustatud riigieelarvestrateegia raames, mis hõlmab perioodi 2026–2029. Täiendavas osas me täpsustame kliimaministeeriumile tegelikku vajadust, kuna teistpidi ehitusgraafik jooksvalt täpsustub. Ühtepidi pole ka mõistlik asju pikaks perioodiks alati lukku panna ja ära otsustada. Selles osas on pall meie väravas, täpsustame ehitusgraafikut ja selle lõpliku sisendi augusti jooksul anname," sõnas Rail Baltic Eesti juht Anvar Salomets.

Ka Leis sõnas, et seda, mis puudutab Rail Balticu rahastust eri aastate lõikes, vaadatakse igal aastal riigieelarve menetluse käigus.

"Augustis ja septembris ongi kavas järgmiste aastate rahastuse ülevaatamine. Riik jälgib igal aastal Rail Balticu ehitustempo hoidmiseks vajalikke summasid. Selles suhtes on kõik kontrolli all," lausus ta.

Salometsa sõnul järgmisel aastal vajaminevat summat täna veel numbri täpsusega välja öelda ei saa. "See töö käib. Suurem osa on otsustatud, sinna juurde tekib täiendavalt väiksem osa, aga mis see numbrites on, seda me veel täpsustame," lausus Salomets.

Suurem osa vahenditest Rail Balticu rahastamiseks tuleb jätkuvalt Euroopa Liidult ning Eesti riik vaatab eelarvest kaetavaid summasid. Minister täpsustas uue EL-i rahastusvooru ajakava: "Plaani järgi on nii, et aastatel 2028–2034 on uus Euroopa Liidu rahastusvoor – see pole seotud ainult Rail Balticuga, vaid üleüldse –, seega suurem Euroopa rahastus on kavas alates ülejärgmisest aastast," lausus Leis.

"Rail Baltic on Eestile prioriteet, seega Eestis rahastuse taha midagi ei jää," sõnas Leis.

Ebaselgus Lätis teeb murelikuks

Hoopis ebaselgem on olukord lõunanaabrite juures. Minister rõhutas, et Eesti ootab juba kuid Läti valitsuse ametlikku seisukohta, kuidas kavatseb riik Rail Balticu ehitusega edasi minna ja kas on lätlastel soovi midagi plaanides muuta.

Läti ametlikku ettepanekut tuleks seejärel arutada Eesti, Läti ja Leedu vahel ning rääkida läbi ka Euroopa Komisjoniga, et mõista Läti võimekust, sõnas Leis.

"Kuna praeguseks oleme kõik lubanud, et projekt on 2030. aastaks valmis, siis juhul, kui mõni riik tahab seda muuta, tuleb see omavahel ja Euroopa Komisjoniga läbi rääkida," nentis minister.

Leisi sõnul konkreetset kuupäeva Lätilt vastuse saamiseks paika pandud ei ole ning Eestil pole ka aimu, millal see laekuda võiks. Juttu on olnud, et otsus tuleb augustis, kuid nüüd räägitakse pigem septembrist.

"Eesti teeb oma tööd edasi, sest siin on võimalik trass 2030. aastaks valmis ehitada," lausus minister.

Samas tunnistas Leis, et lätlastelt on muudatuste kohta infot oodatud juba ammu ning pelgalt meedias toimuv arutelu ei tähenda veel ametlikku muudatust.

"Minu enda lootus oli, et seoses valitsuse vahetusega Lätis – arvestades, et uus peaminister on endine Rail Balticu seimi uurimisgrupi juht ja see on tema prioriteet või ta ise juhib seda projekti –, tuleb nende nägemus kiiresti. Aga kahjuks ei ole seda tulnud," tõdes minister.

Salomets ütles, et jooksvates küsimustes käib suhtlus Läti ja Leedu kolleegidega igapäevaselt.

"Projekti juhtimises suhtleme Läti kolleegidega igapäevaselt. Ametlik seiskohavõtt on aga paraku valitsustevaheline tööliin ja minu teada pole Läti ametlikult uut tähtaega välja öelnud, samuti pole nad öelnud, millal nad seda teevad. Praegu RB Estonia jaoks kehtivad omaniku suunised, mis sätestavad tähtajaks 2030. aasta detsembri. Lähtuvalt sellest kavandame ka oma ehitusgraafikuid," lausus Salomets.

Küsimusele, kas Läti-poolne otsuse väljaütlemata jätmine teeb teda natuke murelikuks ka, vastas Salomets, et kahtlemata teeb. "Lõpuks on tegemist ju ühe tervikprojektiga," sõnas ta.

Rail Balticu kolme riigi ühisettevõtte RB Rail AS-i nõukogu esimees Matiss Paegle kirjutas juunis sotsiaalmeedias, et Läti ei jõua mitte mingil juhul aastaks 2030 Rail Balticu trassiga valmis.

"2024. aasta detsembrist, millal valitsus andis toetuse projekti esimese etapi elluviimiseks, ei ole praktiliselt mitte midagi juhtunud. Senise otsustusvõimekuse juures ei ole Rail Balticu valmimine 2030. aastaks isegi teoreetiliselt võimalik. Iga päev ilma otsusteta pikendab tähtaegu ja muudab projekti kallimaks – ligikaudu 200 miljoni euro võrra aastas," märkis Paegle toona.

Tema sõnul võiks Läti otsustada projektile restardi teha ja määrata uueks mõistlikuks tähtajaks näiteks aasta 2035.