Salmu vastas riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti (Keskerakond) küsimustele, mis ühtlasi puudutas seda, kas Eesti võib vastutada teiste riikide võimaliku viivituse eest juhul, kui Rail Balticu Eesti lõik valmib tähtajaliselt.

"Kliimaministeeriumile ei ole teada kaasuseid, kus ühe liikmesriigi süülise tegevuse või tegevusetuse eest kannaks vastutust teine liikmesriik. Meile ei ole teada ka selget õiguslikku alust, mille järgi Eesti peaks enda siseriikliku trassi tähtajalisel valmimisel kandma solidaarset varalist vastutust teiste riikide viivituse eest," vastas Salmu.

Ta tunnistas, et ei ole saladus, et Rail Balticu elluviimine on Lätis seni edenenud aeglasemalt kui Eestis ja Leedus.

"Selles küsimuses on suhelnud nii Eesti ja Läti taristu- kui ka peaministrid. Läti uus valitsus on lubanud Rail Balticu ajakava ja rahastuse seisu põhjalikult üle vaadata ning oma edasistes otsustes lähtume Läti valitsuse ametlikust infost kui see tuleb."

Eesti osas saame kinnitas Salmu, et ehitustegevus ja projektidele seni eraldatud vahendid (käesoleval aastal 435 miljonit eurot ja järgmisel aastal 495 miljonit eurot) tagavad tähtajast kinni pidamise.

"Ühtlasi ei ole valitsus muutnud Rail Balticu Eesti lõigu 2030. aastaks valmimise eesmärki või seadnud ministeeriumile uue ajakava väljatöötamise ülesannet."

Rail Baltic on kolme Balti riigi ning Poola ühine projekt, mille edukas elluviimine sõltub Salmu sõnul iga riigi panusest.