Rahandusminister Mart Võrklaev tegi valitsusele ettepaneku suurendada Eesti Energia aktsiakapitali 114 euro võrra. Selle abil soovib riigifirma rajada gaasi ja vesiniku toel töötava soojuselektrijaama, akudel baseeruva elektrisalvesti ning soojuspumba. Elektrijaam pakuks kuni 100 megavatti tootmisvõimsust, akud lisaks vajadusel 25 megavatti.

Elektrijaama 50-megavatine soojatootmise võimsus ning Balti elektrijaama jahutusveekanalisse plaanitav soojuspump oleks mõeldud Narva kütmiseks. Võrklaeva sõnul peaks rahastusotsuse tegema veel enne aasta lõppu.

"Kui me ei tee seda jaama otsust täna, siis me saame seda teha jälle aasta või kahe pärast ja kõik see lükkub edasi," rääkis Võrklaev läinud neljapäeval pärast seda, kui plaani valitsuses arutati.

Asi on selles, et 114 miljonit eurot Eesti Energia aktsiakapitali suurendamiseks kirjutati sisse juba 2022. aasta eelarvesse. Eelarve seletuskirjas pakuti, et raha võib vaja minna jaotus- ja sidevõrgu investeeringuteks ning Ida-Virumaa tööstusalade moderniseerimiseks. Kuna 2022. aastal raha kasutusse ei läinud, tõsteti see 2023. aasta eelarvesse, kuid taolist ületõstmist saab teha ainult korra.

Sellele vaatamata tõmbasid sotsid Võrklaeva plaanidel hoogu maha. "See plaan, mis rahandusministri ja Eesti Energia poolt esitati, on selline, et pudrule pandi kapsaid juurde ja öeldi, et see on supp," rääkis sotside riigikogu fraktsiooni juht Jevgeni Ossinovski.

Ossinovski: raha andmine oleks ebaseaduslik

Ossinovski sõnul tuleks kolme plaanis olevat objekti eraldi hinnata. Salvestusseadmete rajamist toetaks ka sotsid. Soojuspumba puhul võiks tema sõnul projekti veel pisut arendada. Gaasijaama projekti peavad sotsid aga liiga tooreks.

Ta juhtis tähelepanu, et äriplaani järgi peaks uus jaam vähemalt pooltel tundidel turule jõudma, kuid selle eelduseks on, et elektri hind küünib üle 155 euro megavatt tunni eest.

"See on vastuolus nii valitsuse enda plaanidega taastuvenergia arendamise kontekstis kui ka vastuolus enamike prognoosijate hinnangutega, missugune elektri hind olema hakkab," sõnas Ossinovski. "Sellest tulenevalt pole tegemist kuidagi äriliselt sisuka projektiga, mis tähendab, et sellele finantsteenuse raames raha anda ei ole seaduslikult võimalik. Selliselt oleks tegemist keelatud riigiabiga."

Mart Võrklaeva kinnitusel oleks projekt kasumlik. Seda usub ka Eesti Energia strateegia juht Lauri Karp. "Kui me vaatame 2023. aasta numbreid, siis neid tunde, millal elektri hind oli üle 140 euro, on päris palju," rääkis Karp. "Ja eelmisel aastal oli erakordne aasta, kus neid tunde oli veelgi rohkem."

Sellel aastal oli elektri kuu keskmine börsihind kõige kõrgem septembris, mil see küündis 114 euroni. "Riskistsenaarium, mis minu arvates on baasstsenaarium, on see, et enamiku tundidest see jaam seisab tühjana või jõude, mis tähendab, et konkreetne investeering on kahjumlik," ütles Ossinovski ning lisas, et valitsus tegeleb selle nimel, et elektri hind taastuvenergia toel langeks.

Lauri Karp märgib samas, et riikides, kus taastuvenergia osakaal on suurem, näeb juba praegu, et ühepalju jagub nii väga madala kui väga kõrge elektrihinnaga tunde. Ning uus jaam teeniks just viimaste pealt. Lisaks toodaks jaam Narvale sooja, mille hind turust ei sõltu.

Võrklaeva sõnul tagaks uus jaam varustuskindlust

Mart Võrklaev rääkis, et uut juhitavat tootmisvõimsust on Eestisse niikuinii tarvis. "Me oleme kuulnud viimaste kuude jooksul riigikontrolli väga kriitilist hinnangut meie varustuskindluse osas. Elering on öelnud, et me peame oma juhtivaid võimsusi kasvatama. Uus elektrijaam tagaks meie varustuskindluse," rääkiks Võrklaev.

"Kindlasti üldprintsiibina on juhitav elektrijaam, eriti kui tal on perspektiiv kasutada ka puhtaid ja tulevikukindlaid kütuseid, Eesti elektrisüsteemile väga oodatud ja kasulik," ütles ka kliimaministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar.

Eleringil on juhitavate võimsustega kaks plaani. Ühe konkursiga antakse Eesti Energiale raha, et see hoiaks vanemad põlevkivil töötavad energiablokid reservis juhuks, kui Eestis tekib suurem energiapuudus.

Teise hankega plaanib Elering soetada stabiilsusreservi ehk süsteemiteenuseid. Eriti pärast elektrivõrgu desünkroniseerimist läheb vaja, et keegi suudaks kiiresti tootmisvõimsust üles-alla liigutada. Sellise tellimuse vastu võiks Eleringi hinnangul turule tulla 250-400 MW jagu täiendavat tootmisvõimsust.

"Seal me soovime, et saaksid osaleda jaamad, mis ühest küljest võivad osaleda päev ette elektriturul ja ka süsteemiteenuste turul," selgitas Tatar.

Ehkki ka Lauri Karp kinnitas, et uut jaama oleks võimalik kiiresti käivitada, siis tulevikku plaanitud süsteemiteenuste hankega Eesti Energia äriplaan veel ei arvesta. Pealegi saavad tollel hankel osaleda kõik soovijad.

Nii näiteks rääkis Utilitase juht Priit Koit Vikerraadio saates "Uudis+" et nemad oleks taolisel konkursil osalemisest huvitatud.

Biogaas, LNG, vesinik või natuke kõike?

Lisaks sellele, et sotside hinnangul ei tasu uus elektrijaam ennast ära, teeb neile muret, missugust kütust jaam põletab. Mart Võrklaeva sõnul ei pea seda praegu otsustama.

"Loomulikult, kui meil on võimalik seal kasutada biometaani, kui seda on võimalik mõistliku hinnaga saada, kui see on CO2 mõttes soodsam, siis on mõistlik seda kasutada," rõhutas Võrklaev.

Lauri Karp kinnitas, et Eesti Energia arvestabki esmajoones biogaasiga. "Me oleme veendunud selles, et Eestis biometaani pakkumine ajas suureneb ja samamoodi suureneb ka CO2 ühiku hind," rääkis Karp. "Nende kahe koosmõjul on meil võimalik osta Eesti kohalikku biometaani ja võimalikult suures ulatuses vältida imporditavat maagaasi."

Nii Karp kui Võrklaev selgitasid, et uue gaasijaama rajamine annab meie biogaasi tootjatele investeerimiskindlust. Ossinovski sõnul annaks kindlust see, kui Eesti Energia tootjatega pikaajalise lepingu sõlmiks.

"Selle vastu tootjad arendaks välja ka tootmisvõimsuse," ütles Ossinovski. "See päris nii ei ole, et teeme jaama valmis ja iseenesest see biogaas kuskilt tekib. See eeldab päris märkimisväärseid ja pikemaajalisi investeeringuid selleks, et biogaas õigel ajal kättesaadav oleks."

Karp rõhutas, et lisaks biogaasile arvestab Eesti Energia ka üha odavamaks muutuva vesinikuga. "Soome on kindlasti üks riike, mis peagi soodsat vesinikku ka eksportima hakkab," sõnas Karp ning juhtis tähelepanu võimalikule Eesti ja Soome vahelisele vesinikutorule.

"Enne, kui me seda vesinikku Kesk-Euroopasse hakkame viima, tasuks mitu korda läbi mõelda, kas kasulikum poleks seda Eestis väärindada," lisas Karp. Ta rõhutas, et uus elektrijaam põletaks aastas umbes 0,8 TW/h jagu kütust ja nii suurt kogust on mõistlik kohale viia toru kaudu. "On raske ette kujutada, et me hakkame elektrijaama balloonidega varustama," sõnas Karp.

Võrklaev hea meelega lisaeelarvet ei teeks

Mart Võrklaeva sõnul on mõeldud, kas kirjutada keskkonnasõbralikuma kütuse tarvitamine Eesti Energia omaniku ootustesse. Seda kõike saaks tema sõnul arutada uuel aastal, kuid rahastusotsuse peaks Võrklaeva kinnitusel tegema veel tänavu.

Sotsiaaldemokraadid aga kinnitavad, et rahaga ei ole kiiret. Ainus objekt, mida Eesti Energia järgmisel aastal reaalselt ehitama saaks hakata, oleks akudel põhinev elektrisalvesti. Ning kui raha on rohkem vaja, saaks seda anda lisaeelarvega.

Võrklaev lisaeelarvele lootma ei jääks. "Lisaeelarve tähendab täiendavat protsessi. Me näeme, kui keeruline on see riigikogus. Ja ma muidugi natukene mõistan Lauri Läänemetsa soove lisaeelarvet teha. Siis oleks ju tore sinna kõikvõimalikke teisi kulusid juurde kirjutada 2024. aastal. Aga meil lihtsalt ei ole selleks eelarves ruumi," lõpetas Võrklaev.

Kõigele vaatamata kinnitas Lauri Karp, et Eesti Energias käib töö juba mitu nädalat. "Projektimeeskond töötab igapäevaselt erinevate teemadega. Olgu see siis ettevalmistus planeerimiseks või konkreetse tehnoloogia valikuks," rääkis Karp, kelle sõnul tuleb meeskonnal veel paljudes küsimustes selgusele jõuda. "Kas ruumis on üks või kaks seadet, kui võimsad seadmed on, mis on turult saadaval, kui kiiresti. Ehk see planeerimine käib juba," sõnas Karp.