Elering peab tootmis- ja salvestusvõimsusi hankima, et tagada piisavad juhitavad tootmisvõimsused 2030. aasta perspektiivis. Kuna juhitavad tootmisvõimsused on turult lahkumas, on elektrisüsteemi toimimiseks neid juurde vaja. Venemaa elektrisüsteemist lahkumise ja Euroopa süsteemiga liitumisega on see Eleringi juhatuse liikme Erkki Sapi sõnul seotud osaliselt.

"See on seotud mõnevõrra. Mandri-Euroopa sünkroonalaga ühinemine tähendab uut elektrisüsteemi juhtimise loogikat, kus meil on sageduse juhtimisel suurem roll. Sellega on seotud ka vajadus järgmisest aastast ja pikemas perspektiivis piisavate sagedusreservide tagamine," rääkis Sapp.

Kui palju hange maksma võib minna, Sapp ennustama ei soostunud.

"Hanke alus on hinnavaheleping ehk Elering sõlmib hanke võitjatega hinnavahelepingu, kus me garanteerime pakkujatele nende soovitud hinna ja turuhinna vahe. See, kui palju hanke alusel tuleb väljamakseid teha, sõltub tuleviku turuhinnast," selgitas Sapp.

Elektrituru ekspert, Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson nentis, et sisuliselt on pakkumine suunatud uute gaasijaamade leidmiseks.

"See põhimõtteliselt täidab tühimikku turul – meil on tulemas päris palju uut taastuvat päikese- ja tuuleenergiat juurde. Päikese- ja tuuleenergia on otseselt juhitamatu, võimsused ja tootmismahud võivad väga kiiresti muutuda ja siis peab mingi teine tootmisviis neid asendama, et elektrisüsteem oleks tasakaalus. Selle hankega hangitakse sisulislet uusi gaasielektrijaamasid, mis suudavad väga kiiresti reageerida," kommenteeris Allikson.

Alliksoni sõnul on Eesti piirkonna jaoks elektrisüsteemi tasakaalustamise kulud suhteliselt kõrgemad kui mujal piirkondades ning need tuleb kanda elektri tootjatel ja tarbijatel.

"Kui vaadata Eleringi teadet bilansitasude tõusu kohta – järgmisest aastast nii tootmisele kui tarbimisele lisandub 5,31 eurot megavatt-tunni kohta. See suurusjärk on suurem kui selline tüüpiline tänane börsimarginaal. Sellest hetkest, kui me iseseisva süsteemina tegutseme, meie süsteemi tasakaalus hoidmine on kallim ja selle võrra tõusevad tarbijate börsimarginaalid," ütles Allikson.

Näiteks Soomes on bilansiteenuse tariif Alliksoni sõnul 1,3 eurot ning kõrgem tasu seab Eesti taastuvelektri tootjad konkurentsis naabritega kehvemasse seisu.

Eesti suuremad elektrimüüjad Eesti Energia ja Alexela "Aktuaalsele kaamerale" veel teemat kommenteerida ei soovinud.