Tänapäeva meditsiin suudab väga palju, ka lootusetus seisukorras inimest elus hoida. Viimastel aastatel on aga just arstide eestvõttel arutatud, kas selline elulõpp on väärikas ja vastab inimese soovidele.

Diskussiooni ühe eestvedaja, Tartu ülikooli kliinikumi vanemarsti ja eetika õppejõu Katrin Elmeti sõnul keskendub enamus arste patsiendi elu säilitamisele.

"Reaalne elu on selline, et paljudele inimestele on elamine madala kvaliteediga või madala elukvaliteediga vastuvõetamatu. Tegelikult see tahteavaldus ongi loodud nende inimeste jaoks, kelle jaoks elukvaliteet on oluliselt tähtsam kui elu pikkus. Et see elu, mis neil on, see peab olema nendele vastuvõetava kvaliteediga. Väga paljud inimesed ei taha eksisteerida ilma otsustusvõimeta," ütles Elmet.

Seetõttu soovivad Elmeti sõnul paljud veel tervena määrata ära, kui kaugele lubatakse meedikutel minna elu säilitamise nimel.

Tohter toonitab, et elulõpu tahteavaldus peab olema hoolikalt läbimõeldud ning koostatud koostöös meedikuga. 

"Praegu on võimalik elulõpu tahteavaldust teha, vormistad notaris, aga ta ei ole – kas on see siis erakorraline olukord või kui inimene ei ole enam võimeline ennast väljendama – ta ei ole arstile kätte saadav," sõnas Terviseminister Riina Sikkut (SDE).

Meedikud on oma ettepanekud kokku pannud ja sotsiaalministeeriumil on kavas veel selle aasta sees teha vajalikud ettevalmistused, et edaspidi oleks võimalik terviseportaali kirja panna, millisest ravist või abist inimene elu lõpus loobub. Seal kirjapandust lähtutakse vaid olukorras, kui patsient ei ole ise enam võimeline oma soove teatavaks tegema.

"Praegu sageli ei ole võimalik elu lõppu kujundada selliseks nagu inimene seda soovib, sest ei ole juriidiliselt siduvalt võimalik seda kuskile kirja panna, et ta oleks lähedastele meditsiinipersonalile, kõigile ühtemoodi mõitstev," ütles Sikkut.

Ministri sõnul on selleks vaja teha mõned seadusemuudatused ja pärast seda on võimalik tellida vastav IT-lahendus. Sikkuti sõnul on vajalikud eeltööd tehtud ja olemas on ka poliitiline tahe, sest elulõpu tahteavaldus on kirjas ka koalitsioonileppes.

"Ühiskond peaks ammu olema küps selleks, et patsiendid saavad ravi vastavalt oma tahtele. Kas ma tahan, et mind hoitakse elus, kui ma ei ole otsustusvõimeline või ma ei taha – mul peab olema õigus seda määrata. See, kas ma tahan, et mind surmatakse eutanaasia läbi, see on juba kraad kangem teema, milleks Eesti ühiskond tõepoolest ei ole veel küps," ütles Elmet.