"Vene ühiskond on sättinud end tänaseks lihtsalt nii sõja rööbastele, et neilt ei minda maha ka siis, kui tuleks uus rongijuht," põhjendas Hvostov.

Rääkides Venemaa viimasel ajal intensiivistunud raketirünnakutest Ukrainale, sõnas Hvostov, et Venemaa teeb seda, mida lubas sügisel.

"Vahepeal Ukraina piirkondi rakettidega ei tulistatud, sest neid koguti talveks, kui tulevad külmad. Ajaks, kui Ukraina ühiskond on kõige haavatavam."

Samas pole Hvostovi hinnangul raske mitte ainult ukrainlastel, vaid ka venelastel.

"Ka venelastel ei lähe hiilgavalt. Venelaste vasturünnak algas 10. oktoobril. Rünnakud on sealtpeale kestnud ja nad pole midagi märkimisväärset saavutanud. Siin sõjalised asjatundjad on kaardi pealt mõõtnud, et kogu rindejoon on muutunud üheksa meetrit. See näitab, et sõda on tupikusse jõudnud."

Hvostov märkis, et Ameerika luure on välja toonud, et alates täiemahulise sõja algusest on venelased kaotanud tapetute ja haavatutena 315 000 meest, ukrainlastel arvatakse see number olevat 180 000.

"Samas on need arvud hästi hinnangulised. Millised on sõjas kaotused tegelikult, see selgub alles pärast sõda. On ju olemas ka teadmata kadunute kategooria ehk ei teata, kus need mehed on. Sinna alla lähevad ka need 30 teadmata kadunut, kes olid Vene hukkunud dessantlaevas ja kes plahvatuses nii lähedal olid, et sisuliselt aurustusid."

Sõjaline surmabürokraatia töötab Hvostovi sõnul nii, et kui on olemas surnukeha või sellelt võetud žetoon, siis hinnatakse inimene surnuks. Aga kui neid pole, siis loetakse inimene alul teadmata kadunuks.

"Ja selliseid teadmata kadunuid võib venelastel olla veel kümneid tuhandeid. Aga laias laastus võib öelda, et kaotusi on olnud 1:2 või 1:3 ukrainlaste kasuks. Aga kardetavasti on see kaotuste suhe, mis Venemaad käpuli ei suru. Kui vaatame sõdivate ühiskondade suurust, siis Ukraina kontrolli all oleval territooriumil on 31 miljonit ja Venemaal 144 miljonit inimest. Ehk pea viiekordne vahe. Kaotuste suhe peaks olema 1:5, et oleks tasakaal."

Kui rääkida Venemaa soovist pidada pikka sõda, siis osa analüütikuid ütleb Hvostovi sõnul, et see on neil õnnestunud.

"Diktatuuririigis on paljuski käsumajandus ja seal on võimalik teha järske liigutusi. Selliseid, mida Euroopas ja Ameerikas nii kiirelt teha ei saa. Aga teised analüütikud toovad välja, et alanud aastal Vene majandus käriseb kusagilt otsast."

Hvostov selgitas, et Venemaal on teataval määral säilinud ka turumajandus, aga nüüd on hakanud Kreml seda kinni nöörima.

"Et üha rohkem ja rohkem Vene bisnis annaks sõja tuludeks. See tähendab, et mingi hetk võib Vene majandus lakata tegutsemast."

Hvostov tõi viimasest ajast märgilisena välja selle, et Ukraina on hakanud valimatult ründama ka Venemaa territooriumi, näiteks Belgorodi.

"Putin peab valimiste eel positiivse sõnumiga oma rahva ette tulema, aga Ukraina üritab tema agendasse sisse murda. See, mida Ukraina Belgorodis ette võttis, tahab Vene ühiskonnale teada anda, et sõda on nende juurde jõudnud. Et see, mida teie meiega teete, juhtub ka teie juures. Et Venemaal sellest rääkima hakataks," märkis Hvostov.