Venemaa brutaalsed õhurünnakud Kiievile näitavad Venemaa valitud taktikat – murda ukrainlaste vastupanu ja ühiskonna tahet, kuid Ukraina ühiskond on endiselt ühtne, lausus Kiili.

Samas ei saa järeldada, et Venemaa tunneks end kuidagi nurka surutuna, lisas ta.

"Venemaal ei lähe kindlasti nii hästi, nagu nad on lootnud, nad ei ole saavutanud oma strateegilisi eesmärke. Aga me peame ka silmas pidama seda, et nad ei ole ka oma strateegilistest eesmärkidest loobunud. Nii et eks nemad proovivad ka adapteeruda ja ümber mängida," ütles Kiili

"Taktikaliselt ja lahinguruumis on venelastel jätkuvalt eelis ja isegi mõningane initsiatiiv teatud lõikudes. Aga strateegiline initsiatiiv tundub hakkama libisema Ukraina kasuks. See tähendab, et Ukraina on suutnud oma kauglöögivõime üles ehitada ja väga oluliselt venelaste taristut ja logistikat häirida," lisas ta.

Näiteks okupeeritud Krimmi poolsaarel on Ukraina oma löökidega suutnud piirata seal nii sõjalist tegevust kui ka elutähtsaid teenuseid, mille tagajärjel on Krimmi elanikele hakanud kohale jõudma, et sõda on ka nende hoovile jõudnud, märkis Kiili.

Vene juhtkond väitis hiljuti, et nende vägede kätte langes strateegiliselt oluline Kostjantõnivka linn; Ukraina poolt aga kinnitas president Volodõmõr Zelenski, et nii see kindlasti ei ole ning et Kostjantõnivka on Ukraina kontrolli all. Kiili märkis, et tõde on see, et lahingud linna pärast endiselt käivad.

"Tõde on selles, et venelased on Kostjantõnivkas sees ja käivad linnalahingud. Ja linnalahingutes hakkab mängima jalaväelaste roll ja mitte nende kvaliteet, vaid kvantiteet. Ja oleme ausad, eks ukrainlastel on jätkuvalt see nende vana probleem, mobilisatsioon," lausus Kiili.

Venelaste kaotused rindel on olnud meedia andmetel tohutud, ulatudes pea 40 000 võitlejani kuus. Kiili sõnul pole meil aimugi, kui suurt hinda on nõus venelased sõjalise edu nimel maksma.

"Kui me hindame seda meie väärtuste või mõõdikute järgi, siis see oleks olnud erakordselt suur või juba ühiskonnale ammu vastuvõetamatu (kaotuste hulk). Nende puhul see on teine. /.../ Nad ju heroiseerivad teist maailmasõda, see on peaaegu nagu religioon, ja kui me vaatame religiooni, siis suured kaotused on nagu rituaal. Venelased võtavad seda kui rituaali ja lähevad sellega edasi," lausus ta.

"Pigem peaksime oma tegevustes hakkama hindama võib-olla seda, et kui suurt riski nad on valmis võtma. Ja risk ei ole mitte ainult see, kui palju inimesi kaotada, vaid et risk on see, millised on need uued tegevused, millega proovitakse nii läänt mõjutada kui ka Ukrainat mõjutada," lisas ta.