Sõja 1590. päev: Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega
Venemaa ründas ööl vastu neljapäeva Kiievit droonide ja rakettidega. USA president Donald Trumpi endise erisaadiku Keith Kelloggi hinnangul on sõjadünaamika pöördunud Ukraina kasuks. ISW raporti järgi näib Venemaa elanikkond üha enam tundvat huvi sõja lõppemise vastu. Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal.
OIuline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 2. juulil kell 20.26:
- Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega;
- ISW: Ukraina sõja lõppemise vastu tunneb huvi üha enam venelasi;
- Kellogg: sõjadünaamika on pöördunud ukrainlaste kasuks;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1140 sõdurit.
Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal
Ukraina korraldas ööl vastu neljapäeva õhurünnaku Venemaa Nižni-Novgorodi oblastis Kstovo linnas asuvale suurele naftatöötlemistehasele, vallandades seal tulekahju.
Sotsiaalmeediasse postitatud fotodel ja videotel oli näha Lukoili-Nižhegorodnefteorgsintezi rafineerimistehase kohal leeke ning seda, kuidas osa sellest põleb.
Ukraine's Unmanned Systems Forces struck the Lukoil-Nizhegorodnefteorgsintez refinery in Kstovo, Nizhny Novgorod Oblast, in coordination with SSO, HUR, SBU, and the Border Guard. The plant processes up to 17 million tons of oil per year and produces gasoline, aviation fuel,… pic.twitter.com/p4mwIIlarf
— NOELREPORTS (@NOELreports) July 2, 2026
Kstovo rafineerimistehas on üks Venemaa juhtivaid naftatöötlemistehaseid ja mängib olulist rolli Moskva piirkonna varustamisel naftasaadustega. Selle peamine naftatöötlemisvõimsus on umbes 17 miljonit tonni aastas. Tehas toodab enam kui 50 tüüpi tooteid, sealhulgas bensiini, lennukikütust ja diislikütust, samuti naftabituumenit, parafiini ja muid naftasaadusi.
Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega
Venemaa ründas ööl vastu neljapäeva Kiievit ning teisi Ukraina linnu rakettide ja ründedroonidega.
Ukraina riikliku eriolukordade teenistuse teatel hukkus Kiievis 21 inimest. Teenistus lisas, et otsingu- ja päästetööd jätkuvad mitmes kohas, sealhulgas osaliselt kokku varisenud mitmekorruselises elumajas.
Kiievi linnapea Vitali Klitško sõnul sai vigastada 86 inimest, kellest 70 toimetati haiglasse. Klitško nimetas toimunut sõja seni kõige ulatuslikumaks rünnakuks pealinnale.
️ Kyiv Mayor Vitali Klitschko visited the site where Russian strikes wiped out entire families
— NEXTA (@nexta_tv) July 2, 2026
Tomorrow, Kyiv will observe a Day of Mourning for the victims of Russia's massive overnight attack.
According to the latest reports, 13 people have been confirmed killed. Rescue… https://t.co/lLV2S8RePA pic.twitter.com/ojuFfjHGQY
"See oli Kiievi jaoks kohutav öö," ütles linnapea ja lisas, et purustusi tekkis linna kõigis osades.
Klitško teatel kuulutati 3. juuli Kiievis leinapäevaks.
Ukraina õhujõudude andmetel tulistas Venemaa rünnaku käigus välja 74 raketti ja 496 pikamaadrooni, millest enamik oli suunatud Kiievile. Alla tulistati 48 raketti ja 476 drooni, kuid 25 ballistilist raketti ja 12 drooni tabasid kokku 33 objekti.
Rünnaku tagajärjel hävisid elumajad, Kiievi kesklinnas sai kahjustada hotell ning mitu korrusmaja süttis põlema. Kohaliku aja järgi kella seitsmeks hommikul oli purustusi ja kahjustusi tuvastatud enam kui 30 asukohas kõigis Kiievi linnaosades.
"Hävinud on ka kiirabijaam, teadusinstituut, hotell ja ettevõtted," teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski sotsiaalmeedias.
"Vaenlane võtab taas sihikule elamurajoonid ja tapab tsiviilelanikke. Purustused on väga tõsised ja ohvreid on palju, nende hulgas ka lapsi," ütles Kiievi linna sõjaväeadministratsiooni juhi Tõmur Tkatšenko.
Kiievi kesklinnas kärgatas kolmapäeva hilisõhtul õhuhäire ajal plahvatusi ja mitmel pool puhkes põlenguid, teatasid sündmuskohalt uudistekanalite AFP, Unian ja Ukrinform ajakirjanikud.
Ukrinformi teatel avaldati informatsioon Kiievi linnapea Vitali Klitško ja Kiievi linna sõjaväeadministratsiooni juhi Tõmur Tkatšenko kanalite kaudu.
"Desnjanski linnaosas kukkusid drooni rusud eramaja lähedale. Tulekahjust ei ole teatatud. Ševtšenkivski linnaosas kukkusid rusud esialgsetel andmetel mitteeluhoone territooriumile. Praegu on linna kohal kaks drooni," täpsustas enne keskööd Klitško.
"Kiiev on droonide ja ballistilise rakettide rünnaku all. Vaenlane jätkab Ukraina pealinna ründamist rakettidega. Vigastada on saanud vähemalt 16 inimest, kellest viis meditsiinitöötajad. Üks vigastatutest on kriitilises seisundis" täpsustas linnapea hilisemas avalduses.
"Kiievlased! Praegu tulistavad õhutõrjeüksused pealinna äärealadel vaenlase sihtmärke. On võimalus, et ründedroonid liiguvad edasi pealinna suunas. Samuti on kombineeritud rünnaku oht. Kahjuks on surma saanud vähemalt kaks inimest," ütles Tkatšenko.
Ukraina pealinn kannatab sageli ohvriterohkete õhurünnakute all ajal, mil Venemaa sissetungist on möödunud enam kui neli aastat.
Zelenski ütles varem päeval, et kiirustab Dublini visiidilt koju seoses luureandmetega, mille kohaselt kavatseb Venemaa alustada uut massilist õhurünnakut.
"Ma kutsun meie inimesi üles olema eriti ettevaatlikud, kaitsma ennast, oma lapsi ja muidugi oma perekondi. Samuti kasutama varjendeid ja võtma kuulda õhuhäireid. See on väga oluline," rääkis riigipea pressikonverentsil.
Zelenski lisas, et Venemaa president Vladimir Putin on seda ulatuslikku õhulööki Ukraina vastu juba mõnda aega ette valmistanud.

Zelenski lubas neljapäeval maksta kätte Venemaa rünnaku eest Kiievile. Ajakirjanike küsimusele, kas Ukraina kätte maksab, vastas Zelenski: "Kindlasti".
Zelenski kutsus ka NATO-t üles kiirendama õhutõrjeabi andmist Kiievile.
"Lähipäevil peetakse NATO tippkohtumine ja teisi kohtumisi ning see – õhu- ja raketitõrje – peab olema üks peamisi tulemusi," ütles Zelenski oma igapäevases pöördumises.
ISW: Ukraina sõja lõppemise vastu tunneb huvi üha enam venelasi
Venemaa elanikkond näib üha enam tundvat huvi Venemaa Ukraina-vastase sõja lõppemise teema vastu, tõi oma uues raportis välja Ühendriikides baseeruv mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW), mida neljapäeval vahendas uudistekanal Ukrinform.
Analüütikud viitasid Venemaa opositsioonilisele väljaandele Meduza, mis teatas 30. juunil, et Venemaa peamise internetiotsingumootori Yandexi teenus Wordstat näitas, et 22.–28. juunini tehti Yandexis üle 137 000 otsingupäringu küsimusega, millal Venemaa lõpetab sõja Ukraina vastu. See on rekordiline näitaja alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris.
Meduza teatas ühtlasi, et Yandex registreeris märkimisväärse osa neist otsingutest Moskva oblastis ning Peterburis ja Leningradi oblastis ehk piirkondades, kus Kreml on pidanud õhutõrjesüsteemide paigaldamist prioriteediks, kuid on suures osas ebaõnnestunud nende kaitsmisel Ukraina kauglöökide eest.
Aruande kohaselt on otsingute arv teemal, millal Venemaa sõja lõpetab, kasvanud juba teist nädalat järjest. Eelmine tipphetk oli perioodil 1.–7. juunini, mil Ukraina väed ründasid Peterburi ja Leningradi oblastit Peterburi rahvusvahelise majandusfoorumi ajal.
Kellogg: sõjadünaamika on pöördunud ukrainlaste kasuks
USA presidendi Donald Trumpi endine erisaadik Ukrainas erukindralleitnant Keith Kellogg ütles kolmapäeval, et hinnates praegust olukorda rindel ja Ukraina tegevuse suurt tõhusust, siis panustab ta selles vastasseisus Ukraina võidule.
Uudisteagentuuri Unian andmetel rääkis erukindral teemal intervjuus telekanalile TVP World.
Kellogg tegi selle avalduse praeguse rindedünaamika kohta ja rõhutas, et pikk positsioonisõja periood on lõppenud pöördega Ukraina relvajõudude kasuks.
"Esimest korda alates 2023. aastast on näha, et ukrainlased on tõeliselt hakanud oma eelist venelaste ees tugevdama," tõdes Kellogg.
"Täna panustaksin ma raha ukrainlastele ja palju vähem venelastele," kinnitas diplomaat.
Peamiseks teguriks, mis seda dünaamika muutust mõjutas, peab endine erisaadik Ukraina edukaid ja regulaarseid kauglööke Venemaa nafta- ja logistikataristule. Selle kampaania tulemuseks oli okupatsioonivägede märkimisväärne kütusepuudus kriitilistes piirkondades ja seda eelkõige annekteeritud Krimmi poolsaare territooriumil.
Kelloggi arvates peaks see tegur otseselt mõjutama Valge Maja suhtumist sõtta. Kindral meenutas praeguse USA presidendi peamist iseloomujoont: "President Trump armastab võitjaid."
Kelloggi sõnul on seega tegeliku üleoleku näitamine lahinguväljal parim argument USA toetuse säilitamiseks ja tugevdamiseks.
Samas ärgitas Kellogg Euroopa riike end Kiievi edusammude tõttu mitte lõdvaks laskma.
Erukindral rõhutas, et kuna sõda käib Euroopa tagaõues, siis peavad Euroopa Liidu juhid võtma selles küsimuses poliitilise juhtrolli, mille hulgas arendades aktiivselt ühist kaitsetootmist.
Vaatamata ilmselgele optimismile Ukraina relvajõudude võimekuse suhtes, hoiatas kindral Trumpi administratsiooni püüete eest lahendada sõda eranditult nii-öelda ärikokkulepete kaudu.
Kellogg kritiseeris selliste nõunike nagu Jared Kushneri või Steve Witkoffi ärilist lähenemist ja toonitas, et Vladimir Putin juhindub luureteenistuste ja mitte turu loogikast.
"Putin on endine KGB ohvitser ja sellist tausta juba nii lihtsalt maha ei raputa," võttis erukindral teema kokku.
Diplomaadi sõnul tuleb ukrainlaste saavutatud eelist lahinguväljal üha suurendada, kuni Venemaa diktaator lõpuks mõistab, et ta on selle sõja kaotanud.
Juba mai alguses väljendas USA endine erisaadik veendumust, et Venemaa on sunnitud istuma läbirääkimiste laua taha, kuna on praegu kaotamas sõda Ukraina vastu. Telekanali Fox Newsi eetris rõhutas eksdiplomaat ühtlasi, et Ukraina rahvas ja nende kaitsjad väärivad sügavat rahvusvahelist tunnustust oma uskumatu vastupanu ja vastupidavuse eest selles vastasseisus.
Kelloggi hinnangul on Moskva praegu sügavas kriisis rindel kantud kolossaalsete kaotuste ja tõsiste majandusprobleemide tõttu. Eelkõige hindas kindral Venemaa armee kogukaotusi isikkoosseisus ehk hukkunud ja haavatud 1,2 kuni 1,4 miljoni inimeseni.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1140 sõdurit
Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 405 900 (+1140);
- tankid 12 069 (+0);
- jalaväe lahingumasinad 24 861 (+5);
- suurtükisüsteemid 45 168 (+57);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1910 (+7);
- õhutõrjesüsteemid 1459 (+0);
- lennukid 436 (+0);
- kopterid 353 (+0);
- maapealsed droonisüsteemid 1791 (+9);
- operatiivtaktikalised droonid 385 190 (+2123);
- tiibraketid 4798 (+1);
- laevad/kaatrid 33 (+0);
- allveelaevad 2 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 114 852 (+353);
- eritehnika 4376 (+7);
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Valner Väino, Karl Kivil
Allikas: AFP- STT- BNS, The Kyiv Independent, Ukrainska Pravda











