X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Saksa tööstuse langus aitas riigil liikuda kliimaeesmärkide täitmise poole

ThyssenKruppi terasetehas Duisburgis Saksamaal.
ThyssenKruppi terasetehas Duisburgis Saksamaal. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/STEPHANE NITSCHKE

Saksamaa kasvuhoonegaaside heitmed langesid 2023. aastal tervelt 21 protsendi võrra võrreldes eelnenud aastaga. Ometi on pool heitmete vähenemisest tingitud Saksa tööstuse tootmismahtude langusega.

Kokku paiskas Saksamaa eelmisel aastal õhku 673 miljonit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, mis on madalaim kogus alates 1950. aastatest, teatas neljapäeval mõttekoda Agora Energiewende. Ühtlasi vähenesid heitmed 21 protsendi võrra võrreldes 2022. aastaga, kirjutab Financial Times.

Ometi panustas heitmete langusse enim Saksa tööstuse tootmismahtude langus, mitte energiatõhususe parandamine. Viimane vastutas ainult 15 protsendi languse eest, üle 50 protsendi tuli aga aeglustunud tööstusaktiivsusest.

Saksamaa tööstussektor moodustab pea 20 protsenti riigi majandusest, samas kui Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja USA-s on vastav näitaja poole võrra väiksem.

Kui kogu Saksa majandus vähenes eelmisel aastal 0,3 protsenti, siis energiamahukate tööstusalade toodang nagu kemikaalide ja terase tootmine langes 11 protsenti.

Saksamaa rohelist erakonda esindav majandusminister Robert Habeck ütles, et ta on rõõmus, et esmakordselt Saksa ajaloos tuli üle poole tarbitavast elektrist taastuvatest energiaallikatest. Samas tunnistas minister, et tööstuse langus on halb uudis ning tema soovib näha kliimaneutraalset Saksamaad, millel on tugev tööstussektor.

Saksamaa Tööstusettevõtete Liidu (BDI) juht Siegfried Russwurm ütles, et valitsus ei mõista tööstuse probleeme, ning sektor vajab tegelikku abi oma konkurentsivõime tõstmiseks.

Ka Agora Energiewende Saksa haru juht Simon Müller ütles, et heitmete kolimine välismaale koos tööstusega on kliima vaatevinklist mõttetu. Mülleri sõnul vajab tööstus abi rohelise terase tootmiseks ning gaasi asendamiseks elektriga tööstusprotsessides.

Siiski möönis mõttekoja esindaja, et Saksamaa eelarvekriis tähendab seda, et valitsuse võime tööstuse kaasajastamisse panustada on piiratud.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: Financial Times

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: