"Lühikeses perspektiivis on ju koalitsiooni jõuõlg tegelikult suurenenud ja kõigele sellele, mida koalitsioon kokku lepib ja teeb on riigikogus tänaseks vähemalt viis häält juures," ütles Kallas ERR-ile.

Kallase sõnul on pikemas vaates üleval küsimus sellest, mis saab Keskerakonnast.

"Kui ta on nüüd minetamas oma põhifookust vasaktsentristlikul poolel ja muutub selliseks venekeelse vähemuse erakonnaks, mis on väga selge nišierakond, siis mina talle pikka elu ei ennusta," kommenteeris Kallas.

"Sellised erakonnad on varem või hiljem päris kiiresti välja surnud Eestis. Eesti geopoliitiline kontekst on hoopis teine kui näiteks Soomes, kus soomerootslased mängivad alati võtmerolli," lisas ta.

Kallas rõhutas, et ainult venekeelseid inimesi esindaval erakonnal Eesti poliitilises süsteemis strateegiliselt võimalust võimule või valitsuskoalitsiooni pääseda ei ole.

"See on lihtsalt Eesti reaalsus. Ta oleks võib-olla heal juhul olemas kuskil miinimumhäältega, aga ta oleks väga marginaalne ja tõenäoliselt varem või hiljem vene valija sealt erakonna tagant ka minema kõnniks, sellepärast realiseerida võimu sellel erakonnal mitte kunagi ei õnnestuks," rääkis Kallas.

"Küsimus on tõesti sellest, et mida teeb vene valija. Mina arvan, et siin on kõikidel erakondadel võimalik läbi mõelda oma poliitikad. Siin on kõigil võimalus vene valijat enda juurde meelitada. Sellepärast, et vene valija on oluliselt diferentseerunum kui ta oli veel 20 aastat tagasi," sõnas Kallas.

Kallase sõnul tekib küsimus ka vasaktsentristliku niši kadumisest.

Kallase hinnangul valitsuskoalitsioon ei muutu

Endiste keskerakondlaste liitumine Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga muudab dünaamikat valitsuskoalitsioonis. Kui varem oli teoreetiliselt võimalik moodustada alternatiivne koalitsioon Reformierakonna ja Eesti 200 vahel (52 häält), siis nüüd on võimalik ka teine alternatiivne koalitsioon, milleks on Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (51 häält).

Kallase sõnul see Eesti 200 muretsema ei pane.

"51 ja 52 häält on liiga vähe selleks, et koalitsiooni teha. Ma seda tõenäosust väga ei näe. Kuna reformid, mis on vaja läbi teha on niivõrd rasked ja keerulised eelseisval aastal, siis ükskõik, kas 51 või 52 häält, kumbagi pidi ei ole piisav selleks, et neid reforme teha. Küll aga on 68 või 69 häält väga tugev jõud selleks, et neid reforme teha. Nii et minu arust on strateegiliselt väga selge, millise koalitsiooniga seda plaani ära teha saab," lausus

Kallase sõnul on Eesti olukorras, kus ilma reformideta ei ole võimalik ees olevaid kriise ületada.

"Eesti 200 mures küll hetkel ei ole, et oleks otsus valitsuskoalitsiooni vahetada,
sellepärast et see oleks liiga suure riskiga," märkis Kallas.

Rääkides sotsiaaldemokraatide positsiooni tugevnemisest ütles Kallas, et ta ei usu, et sotsid jõulisemalt oma seisukohti esitama hakkaks. Seni on sotsiaaldemokraadid avalikult nõudnud valitsuses näiteks õpetajatele, päästjatele ja politseinikele lisaraha.

"Koalitsioonis on eriarvamusi olnud kõikidel osapooltel väga suures hulgas küsimustes. Lihtsalt Eesti 200 on seni hoidunud seda joont, et me väljapoole neid eriarvamusi väga ei kommunikeeri, me püüame koalitsiooni sees need eriarvamused lahendada. Sotsiaaldemokraatidel on natuke teine stiil olnud.
Aga kui nad võtavad nüüd selle positsiooni, et me oleme nüüd kogu aeg kõige vastu, siis ei ole ka tõesti koalitsioonis olemisel mõtet, kui kõige vastu ollakse. Meil on ikkagi olemas tööplaan, kuidas me selle koalitsiooniga edasi läheme
ja ma eeldan, et see tööplaan ei muutu nii kardinaalselt," kommenteeris Kallas.

Kallas: Tallinnas on koalitsiooni vahetumise võimalus suurem

Kallas märkis, et vastupidiselt valitsuskoalitsioonile, näeb ta Tallinna koalitsiooni
vahetumise tõenäosust palju suuremana.

"Aina nõrgenev Keskerakond, kes tõenäoliselt aina rohkem muutubki
munitsipaalerakonnaks ja klammerdub Tallinna ja Narva võimu külge, ei ole väga töövõimeline. Ta väga hästi juhtida ja muutusi läbi viia Tallinnas ei suudaks, sellepärast et see on tema ellujäämiskanal. Nii et ma küll ennustaksin, et
sotsiaaldemokraatidel on siin mõtlemisainet, et kas jätkata sellises koalitsioonis või vahetada Tallinnas kurssi, mis tooks Tallinna juhtimisse täiesti uue hingamise," rääkis Kallas.

Kallas rääkis veel, et ka tema kohtus Jaak Aabiga ning juba vestlusel sai selgeks, et nende vahel on maailmavaatelisi erinevusi, mille tõttu oli nende liitumine Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga loogiline. "Kuigi väga palju oli ka punkte, kus me nõustusime," ütles Kallas.

Reedel teatasid riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed Tanel Kiik, Jaak Aab, Andre Hanimägi ja Ester Karuse, et lahkuvad Keskerakonnast ja astuvad Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Keskerakonnast lahkusid ka Enn Eesmaa ja Kersti Sarapuu, aga nemad ühegi erakonnaga ei ühine.

Pärast Mihhail Kõlvarti Keskerakonna juhiks valimist 10. septembril (Kõlvart edestas suhteliselt napilt just Tanel Kiike ehk hääled vastavalt Kõlvart 543 ja Kiik 489) lahkusid parteist endine Tallinna linnapea ja minister Taavi Aas ning paljud munitsipaalpoliitikud, näiteks Rakvere linnapea Triin Varek.

Rahvasaadikutest on praeguses koosseisus Keskerakonnast lahkunud Tõnis Mölder ja Jaanus Karilaid. Mõlemad liitusid Isamaaga.

Samuti lahkus novembri keskel Keskerakonnast riigikogu liige Maria Jufereva-Skuratovski, kes liitus Reformierakonnaga.

Keskerakond kogus viimastel riigikogu valimistel märtsis 2023 üle Eesti 15,3 protsenti toetust ja riigikogus 16 mandaati. Seda oli 10 mandaati vähem kui neli aastat varem. Praeguseks on fraktsiooni alles jäänud seitse saadikut.