Karis: Zelenski visiidi eesmärk oli meie rahva tänamine
President Alar Karis ütles ETV saates "Ringvaade", et Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski peamine eesmärk Balti riikide külastamiseks oli Eesti, Läti ja Leedu rahva tänamine.
"See on ka meie ja rahva jaoks oluline, et me oleme panustanud ja nüüd ka president leiab aega sõjakoldest tulla siia, rääkida meiega ja tänada meie panuse eest," sõnas Karis.
Karise sõnul tuli Zelenskiga teiste teemade kõrval jutuks ka see, kas vaherahu on üldse mõeldav. "Ametlikult, nii nagu tema väitis, ei ole vaherahust räägitud, aga õhus kuskil see soov on. Nii, et see on ka see, millel me peaksime silma peal hoidma, et me ühel hetkel ei avasta, et kuskil keegi istub laua taga ja püüab sõlmida vaherahu," lausus Karis.
"Me katsime ära praktiliselt kõik teemad, kaasa arvatud see, mida Ukraina veel vajab ja ka see kui palju meie saame veel panustada. Ma ütlesin, et meil on võimalusi panustada arusaadaval sõjaliselt ja et meie enda kaitsevõime ei kannata. Rääkides ka eile kindral Heremiga, siis ta andis mulle mõista, et ikka ladudes veel natuke on, mida võiks Ukrainale anda," rääkis Karis.
Karis meenutas, et ta kohtus Zelenskiga esimest korda kaks päeva enne Venemaa täiemahulise sissutungi algust ja veel kaks korda Ukrainas. Karise sõnul olid kõik need kohtumised erinevad.
"See esimene kohtumine oli väga ärev, sest midagi pidi nagu juhtuma, aga keegi ei teadnud, mis täpselt juhtuma hakkab. Kui sõda oli juba alanud, siis oli president Zelenski suhteliselt rahulik. Ta teadis, et nüüd on sõda ja nüüd on vaja võidelda. Viimane kohtumine Ukrainas oli jälle teistsugune. Siis oli tunda närvilisust ja muret oli rohkem. Täna oli president suhteliselt optimistlik, mõtles kaasa ja rääkis kaasa. Eks see sõltub olukorrast rindel ja sellest, kuidas meie toetame," lausus Karis.
Karis rõhutas veel, et sõjast väsimise kõrval on veel tähtsam, et sellega ei harjutaks.
Neljapäeval külastas Eestit Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kes kohtus Tallinnas president Alar Karise ja peaminister Kaja Kallasega ning pidas riigikogus kõne.
Toimetaja: Aleksander Krjukov