SOS lasteküla töötajad kinnitavad, et ehitusvead hakkasid ilmnema juba esimesel kasutusaastal. Katused lekivad, majad pole korralikult soojustatud, vihmavesi valgub vundamendi alla, põrandad ja laed lagunevad. Peremajade ülalpidamine ja remontimine on muutunud üle jõu kalliks. Eeloleval suvel hakatakse kolima.

"Me ei saa jätkata, see on ebaturvaline lastele. Me vajame praegu umbes pool miljonit eurot, et renoveerida maju. Seoses sellega, et me oleme rentnikud ja see ei ole meie omand ja me ei saa teha nii suuri investeeringuid. Ja me kirjutasime linnale, me palusime abi, me tahame jätkata tööd siin. Ja meie lapsed elavad siin, mõned 11 aastat ja nende jaoks see on kodu," rääkis SOS lasteküla Virumaa programmijuht Irina Kisseljova.

SOS lastekülal on Narva-Jõesuus kuus maja, milles elab 19 last. Majad ehitas sotsiaalministeerium Euroopa liidu toel ja andis 2012. aastal üle Narva-Jõesuu linnale, mis omakorda rentis need tasuta SOS lastekülale.

Linnavõim väidab, et rendilepingu järgi on majade remontimine üürniku kohustus, kuid mis seisukorras need hooned tegelikult on, omavalitsus ei tea.

"SOS lasteküla on korduvalt öelnud, et majad on väga viletsad. Meil on selle kohta nii ekspertiis kui ka hinnapakkumised ja ma vähemalt kolm korda palusin, et esitage, saatke need paberid meile edasi tutvumiseks, nii meile kui ka ministeeriumile. Nad ei suutnud seda teha. Aga ilmselge on see, et selle teenuse osutamisega Narva-Jõesuu linnas me kindlasti jätkame ja lapsed, kes on praegu nendes majades, peavad sinna ka jääma," lausus Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin.

Sotsiaalministeerium kinnitab, et peremajad ehitati nõuetekohaselt ja neile teadaolevalt likvideeris ehitaja puudused peale hoonete üleandmist omavalitsusele.