X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Hennoste: paberlehtede kadumine langetab ajakirjanduse kvaliteeti

Foto: Ülo Josing/ERR

Tartu Ülikooli õppejõu ja meediaeksperdi Tiit Hennoste hinnangul toob paberlehtede kadumine endaga kaasa ajakirjanduse kvaliteedi languse ja kollase meedia veelgi suurema esile kerkimise.

Esmaspäeval kirjutas ERR, et alates 2024. aasta aprillist lõpetab Eesti Päevaleht paberlehena ilmumise. Suurematest klassikalistest päevalehtedest jätkavad ilmumist Postimees ja Õhtuleht.

"Paberlehtede kadumine ei olnud mingisugune üllatus. Oli näha, et Päevaleht lõpetab esimesena ilmumise paberkandjal, sest tema tiraaž oli kõige väiksem," ütles Tiit Hennoste teisipäeva hommikul Vikerraadiole.

Teiste väljaannete elujõulisust paberkandjal Hennoste prognoosida ei oska.

Hennoste tõi välja, et paberlehe ilmumist mõjutavad paljud tegurid. Esiteks, kas paberlehe lugejatel on järelkasvu. Teiseks oluliseks teguriks on kojukande maksumus.

"Isegi kui paberleht toodab kahjumit, siis suurfirma saab katta kahjumit teiste kasumlike väljaannete arvelt ning seda on ka kogu aeg tehtud," sõnas Hennoste.

Üle 150 aasta paberkandjal ilmunud Postimehe kadumine oleks Hennoste sõnul märgilisema tähendusega kui Eesti Päevalehe paberlehe lõpetamine.

"Selle ajaga on Postimehest kujunenud institutsioon. Omanik proovib hoida lehte võimalikult kaua elus," ütles Hennoste.

Hennoste sõnul pole veebiajakirjanduse tase jõudnud paberväljaannete tasemini, seda peamiselt ajafaktori tõttu.

"Ühest küljest saame lõpptulemuse parema, sest tekste on võimalik kogu aeg muuta, aga samas ei teki lugejal usaldust esimese versiooni vastu," märkis ta.

Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemäe väitega, et sadade aastate pärast hakkavad ajaloolased otsima paberväljaandest Eesti minevikku kohta infot ja seda tundma õppima, on Hennoste nõus, aga leiab, et see pole piisav argument paberlehtede trükkimise jätkamiseks.

Hennoste jaoks jääb arusaamatuks lugejate eeldus, et veebiartikleid võiks lugeda tasuta. Tema sõnul on loogiline, et tehtud töö eest peab ajakirjanik ka palka saama.

Hennoste arvates hakkab kindlasti veebis aina rohkem domineerima kollane ajakirjandus klikkidele ümberorienteerituse tõttu.

"Pealkirjastajad teavad väga hästi, kuidas klikke juurde võita. Osad võtted on üle saja aasta vanad, lihtsalt paberlehes neid ei kasutatud, sest tekst oli kohe sealsamas juures," ütles Hennoste.

"Koidula ajakirjanduslikud tekstid olid samuti kollased. Alguses ja lõpus on moraal, aga keskel on ilus kollane ajakirjandus. Pole siin midagi uut," sõnas Hennoste.

Toimetaja: Kaur Rasmus Tammelaan

Allikas: "Vikerhommik"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: