X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Valitsus ei jõudnud taas õpetajate palgalisas kokkuleppele

{{1705590840000 | amCalendar}}
Foto: Priit Mürk/ERR

Valitsuses ei jõutud õpetajate palgalisas kokkuleppele ka neljapäevasel kabinetiistungil. Vaidluskohaks on endiselt 10 miljoni leidmine, et tõsta õpetajate alampalka nii palju, et streik jääks ära. Haridusministri sõnul on nüüd streigi toimumine kindel.

Kolm valitsuspartnerit – Reformierakond, SDE ja Eesti 200 – ei suutnud ka neljapäeval kokkuleppele jõuda, et tagada õpetajatele juba tänavu haridustöötajate liidu (EHL) nõutav 1835 euro suurune alampalk.

Riigieelarvele tähendaks see EHL-i esitatud miinimumnõude järgi 10 miljoni suurust lisakulu. Teine osa kompromissettepanekust on nõue alustada kollektiivlepingu läbirääkimisi järgmise kolme aasta palgatõusu kohta.

"Kokkulepet kahjuks ei tulnud. Reformierakond jäi enda juurde, et palgatõusuks ja streigi ärajätmiseks vajalikud 10,8 miljonit peab haridusminister leidma oma valdkonna seest," ütles ERR-ile haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200).

"See on ainus võimalus, kust see raha peab tulema. Sellepärast, et kui te kuulate erinevaid ministreid, kõigil on suured rahavajadused. Me räägime sotsiaalministeeriumist, neil tervisevaldkond vajab raha juurde. Me räägime teedeehitusest, see vajab raha juurde. Me räägime sisejulgeolekust, politseinikud, päästjaid, see vajab raha juurde," ütles Reformierakonna esimees ja peaminister Kaja Kallas.

SDE esimees Lauri Läänemets ütles ERR-ile, et kahjuks kokkulepet tõesti ei sündinud ning üksmeelele jõuti vaid selles, kuidas peaksid õpetajatega toimuma järgmise kolme aasta palga läbirääkimised.

"Me põhimõtteliselt olime ühte meelt selles, et aastate 2025, 2026, 2027 osas, kuidas peaksid õpetajatega palgaläbirääkimised käima ja kuidas neid alustada võiks uuesti. Aga kuna me streigi ärahoidmise osas kokkuleppele jõudnud ehk kümmet miljonit eurot ei olnud nõus osa valitsusest eraldama õpetajate palkadeks, siis kogu kokkuleppe lahendus puudub," lausus Läänemets.

Läänemetsa sõnul pakuti kabinetiistungil välja küll mingeid lahendusi lisaraha leidmiseks, kui need pole tema hinnangul mõistlikud.

"Kõrghariduse rahastuse kärpimine või teadus arendusraha, mis meil on üks protsent kokku lepitud, et selle vähendamine. Aga võib-olla tulevad paremad mõtted ja ma arvan, et ei pea haridusministeeriumis (lisaraha õpetajate palkadeks) asuma. On tegemist poliitilise tahtega, ütleme niimoodi. Kui poliitiline tahe on olemas, siis selles kokku leppida, et valitsuse reservi vähendada 10 miljoni euro võrra, ei ole mingisugune küsimus ja ei oma ka kogu riigieelarvele mingisugust kahjulikku mõju," lausus ta.

Kristina Kallas ütles, et ka tema meelest on õpetajate palgatõus kogu valitsuse asi, mitte ainult haridusministri asi. "Kui ma peaks seda raha haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest leidma, saaks see tulla vaid kõrghariduse ja teaduse arvelt. Aga sellega pole ma nõus," lausus ta.

Sotsid tegid ettepaneku sel nädalal veel kohtuda

Kallase sõnul tähendab see, et streiki ei õnnestu ära hoida. "Läksime laiali sama targalt ja streiki ei õnnestu enam ära hoida. Esmaspäeval tuleb teema üles veel koalitsiooninõukogus, kus mina ei osale, aga osalevad erakondade juhid. Mina kohtun EHL-i inimestega," lausus ta.

Läänemets lisas, et sotsid tegid ettepaneku, et nädalavahetusel peaks valitsuserakonnad uuesti kohtuma ja oma positsioonid uuesti läbi arutama.

"Mulle jäi arusaamine, et Reformierakond selle plaaniga kaasa ei tule, aga kui nad nüüd ikka ütlevad, et on nõus seda tegema, siis me saame nädalavahetusel ka kokku. Vastasel juhul on edasi toimuvad edasi läbirääkimised koalitsiooninõukogus esmaspäeval," lausus Läänemets.

Peaminister ja Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et raha ei saa tulla teiste ministeeriumite arvelt ehk raha tuleks leida haridus- ja teadusministeeriumi eelarve seest. Läänemetsa sõnul oli sama sõnum ka kabinetiistungil. "Mul on tunne, et see küsimus ei ole enam õpetajate palkades, vaid see on mingisugune mingisugune põhimõte või koha kättenäitamise küsimus," lausus ta.

Samas ei ole vaidlus õpetajate palkade üle see, mis valitsuse lõhuks, lisas Läänemets. "Õpetajate palga küsimust seda valitsust laiali ei aja, aga ei tasu ära unustada, et pärast seda meil on vaja miljardi euro suuruses tulu pooles kokku leppida, kogu riigieelarve strateegia on ju meil põhimõtteliselt nullis," lausus ta.

EHL on välja kuulutanud üldhariduskoolide õpetajate tähtajatu streigi 22. jaanuarist ning alusharidus-, kutseharidus- ja huviharidusasutuste töötajate kuni kolmepäevase toetusstreigi alates 24. jaanuarist.

Kallas: HTM-i eelarves vajaminevat 200 miljonit ei ole

Haridusministeeriumil endal kindlasti selliseid vahendeid pole, et leida pikaaegse palgakokkuleppe katteks vajaminevad 200 miljonit eurot, ütles Kristina Kallas "Aktuaalses kaameras".

"Seda raha leida on võimatu haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas. Ministeeriumi kogueelarve on 950 miljonit, mille sees on ka kõrghariduse ja teaduse raha, me kõik saame aru, et sealt ei ole seda võimalik võtta," lausus Kallas.

Kallas tõi näiteks, et 200 miljonit tähendaks, et kogu kõrgharidus peaks minema tasuliseks või siis läheks õpetajata palkadeks kogu teadusele mõeldud raha.

Toimetaja: Marko Tooming, Reene Leas, Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: