X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Mõte leida õpetajate palgaraha ülikoolide arvelt pälvis rektorite hukkamõistu

Tartu Ülikooli peahoone.
Tartu Ülikooli peahoone. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Õpetajate palgatõusu kattena välja pakutud võimalus võtta see haridus- ja teadusministeeriumi seest kõrgharidusele ja teadusele mõeldud vahenditest, oleks avalik-õiguslike ülikoolide rektorite hinnangul lubamatu.

Valitsus ei jõudnud neljapäeval kokkuleppele õpetajate palgatõusu jaoks vajaliku 10 miljoni euro leidmisel. Peaminister Kaja Kallas ütles, et raha peaks tulema haridus- ja teadusministeeriumi enda eelarvest. Haridusminister Kristina Kallas vastas, et ministeerium on juba kärpinud selleks aastaks 16 miljonit ning ainus võimalus oleks puuduv raha võtta kõrghariduse või teaduse arvelt, mida tema aga isiklikult ei poolda.

Ka Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri sõnul oleks kõrghariduse ja teadustegevuse rahastuse kärpimine ebaloogiline, sest praegu likvideeritakse võlga niigi pikalt alarahastatud ülikoolide ees.

"Kummalised mõtted valitsuselt. Kõrgharidusele ja teadustegevusele mõeldud raha kärpimisega jõuaksime taas aastate tagusesse aega, kui nõudsime ülikoolidele lisarahastust," ütles Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land ERR-ile.

Ka Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm oli kriitiline valitsuses välja käidud mõtte üle, õpetajate palgaraha võiks tulla ülikoolide teadustegevusest või kõrghariduse tegevustoetusest.

"Kokkulepitud asjadest ei tohi taganeda," sõnas ta.

Juba Vihulas arutati kõrgharidusraha kärbet

See pole esimene kord, kus Reformierakonnast on tulnud signaale, et pingelise eelarve tõttu võiks kärpida kõrgharidusele mõeldud raha.

Ka mullu septembris käis Reformierakond Vihulas välja kõrghariduse lisaraha vähendamise idee, kuid ülejäänud koalitsioon sellega kaasa ei läinud. ERR kirjutas tollal, et Kaja Kallase sõnul oli arutlusel kõrgharidusele lubatud lisaraha (15 protsenti rahastuse suurendamist aastas) vähendamine. Kristina Kallase sõnul jäigi Vihulas arutelu katki seetõttu, et Eesti 200 ei olnud põhimõtteliselt vähendamisega nõus.

Kriitilised olid selle ettepaneku osas ka mõned ülikoolidega seotud reformierakondlased, näiteks Margit Sutrop ja Mario Kadastik.

Nii jäi kõrghariduse tegevustoetuseks 2024. aastal 232,3 miljonit eurot, kasv võrreldes varasemaga oli 15 protsenti. Ka teadus- ja arendustegevusse on riik jätkanud senise mahu täitmist ehk ühte protsenti SKP-st.

Toimetaja: Kaur Rasmus Tammelaan

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: