X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Välistudengid katkestavad õpinguid, aga mitte massiliselt

TTÜ-sse on aastatel 2018–2022 tulnud õppima 1691 n-ö kolmandate riikide kodanikku.
TTÜ-sse on aastatel 2018–2022 tulnud õppima 1691 n-ö kolmandate riikide kodanikku. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Eestisse tuleb õppima tuhandeid tudengeid n-ö kolmandatest riikidest. Kapo hinnangul olid ülikoolid immigratsioonipumbad, kus välistudengid katkestasid kiiresti peale sissesaamist õpingud. ERR-i kogutud statistika järgi jääb ka suuremates ülikoolides katkestajate protsent alla kümne.

Postimehele intervjuu andnud kaitsepolitsei (kapo) peadirektor Margo Palloson ütles, et Eesti muslimikogukond kasvab: kui kümme aastat tagasi oli siin 1500 inimest, täna on 10 000 inimest. "Mõned aastad tagasi olid peamised pumbad ülikoolid, täna annavad rohkem tooni töö- ja pereränne," ütles Palloson Postimehele.

"Paljud tulevad õppimise eesmärgil legaalselt Eestisse ja jätavad siis õpingud pooleli. See on levinud," ütles Palloson ajalehele.

ERR-i uudisteportaal uuris, kui palju on nelja Eesti ülikooli tulnud viimase viie-kuue aasta jooksul õppima kodanikke n-ö kolmandatest riikidest ehk väljastpoolt Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonna (Norra, Island, Šveits) riike ja kui paljud on nende hulgast katkestanud õpingud peale esimest aastat. Inimese usutunnistuse järgi ülikoolid eraldi statistikat ei kogu.

Graafikud selle artikli juures kajastavad ainult n-ö kolmandatest riikidest pärit välistudengitega seonduvat.

Tallinna Ülikool katkestajate kodakondsust ei uuri

Viimase viie aasta jooksul on Tallinna Ülikoolis tasemeõppes õppimist alustanud 948 n-ö kolmanda riigi kodanikku.

"Viieaastase perioodi sees on võimalik, et mõni kolmanda riigi kodanik astus esmalt bakalaureuseõppesse ning pärast lõpetamist magistriõppesse. Sellisel juhul on see inimene loetud kaks korda, kuna statistika põhineb immatrikuleeritute arvul viimase viie aasta jooksul ning andmed ei ole isikustatud," selgitas Tallinna Ülikooli kommunikatsioonispetsialist Monika Maljukov.

Tallinna Ülikoolis on õpinguid alustanud üliõpilasi 74 riigist väljastpoolt Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda. Populaarseimad neist on Nigeeria, Ukraina, Pakistan, Venemaa, India, Brasiilia, Türgi, Bangladesh, Ameerika Ühendriigid, Hiina, Kolumbia, Gruusia, Kamerun, Jaapan, Iraan, Mehhiko, Aserbaidžaan, Kasahstan, Vietnam ja Afganistan, ütles Maljukov.

Tallinna Ülikool ei kogu katkestamise statistikat kodakondsuse järgi, lisas Maljukov.

Tallinna Tehnikaülikool muutis vastuvõtupoliitikat

Tallinna Tehnikaülikooli teatel on aastatel 2018–2022 nende ülikooli tulnud õppima 1691 n-ö kolmandate riikide kodanikku.

Aastal 2018 tuli Tallinna Tehnikaülikooli õppima 508 välistudengit, 2019. aastal 477, 2020. aastal 147, 2021. aastal 349 ja 2022. aastal 219. Aasta pärast katkestas õpingud keskmiselt üheksa protsenti selles aastakäigus õppima asunutest.

"2020. aasta väiksem vastuvõetute hulk tulenes koroonapandeemiast, 2022. aasta langus aga ülikooli strateegilisest otsusest, kui ülikool lõpetas tasuta õppe pakkumise kolmandate riikide üliõpilastele. Samal ajal tõsteti ka vastuvõtu lävendeid. Ülikooli prioriteet on nihkunud suuremasse koostöösse Euroopa tipptehnikaülikoolidega: Taani Tehnikaülikool, Eindhoveni Tehnikaülikool, Müncheni Tehnikaülikool, École Polytechnique, Praha Tehnikaülikool," rääkis Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Volli statistikale kommentaariks.

EMTA-s on õppinud alla 200 n-ö kolmanda riigi kodaniku

Aastatel 2019–2023 on n-ö kolmandate riikide välistudengeid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse õppima võetud kokku 159. Hiinast on nendel aastatel üliõpilasi tulnud 52, Ukrainast 30, Lõuna-Koreast 16, Venemaalt 12 ja Ameerika Ühendriikidest kuus.

Kuni neli tudengit on saabunud Jaapanist, Mehhikost, Austraaliast, Pakistanist, Aserbaidžaanist, Colombiast, Gruusiast, Türgist ja Venemaa/Eesti (/Eesti tähistab tudengeid, kellel oli Eesti elamisluba enne ülikooli õppima asumist).

Ühe tudengiga on esindatud Costa Rica, Iraan, Maroko, Singapur, Valgevene/Eesti, Brasiilia/Eesti, Suurbritannia, Norra, Armeenia, Tšiili ja veel mõned riigid.

Õpingud katkestanud üliõpilaste arv varieerub ühest (aastal 2020) 14-ni (aastal 2022). Aasta 2022 arvu suurendas viie Ukraina õpilase õppimisest loobumine, sest neid ei lubatud maalt välja, ja kahe välistudengi õppima suundumine teise riiki. Kõige enam on katkestamise põhjusena viimasel viiel aastal märgitud edasijõudmatust ja õpingute mittealustamist.

Tartu Ülikooli on võetud enim tudengeid Ukrainast

Aastatel 2018–2023 (kuus viimast aastat) vastuvõetud kolmandate riikide kodanikest välisüliõpilaste üldarv on 2916, ütles Tartu Ülikooli õppe rahvusvahelistumise nõunik Ülle Tensing.

Kõige enam on neil aastatel n-ö kolmandate riikide arvestuses vastuvõetud Ukraina (402) ja Venemaa (357) kodanikest tudengeid. Järgnevad Aserbaidžaan
282 tudengiga, Nigeeria 194 tudengiga, India 154 tudengiga ja Ameerika Ühendriigid 146 tudengiga.

Perioodil 2018–2022 vastuvõetud kolmandate riikide välisüliõpilasi, keda on kokku 2584, on õpingud katkestanud teisel aastal või hilisemal kursusel 211.
Katkestajate osakaal vastavas vastuvõtu sihtgrupis on kaheksa protsenti.

Kolm peamist põhjust katkestajate sihtgrupis on õppe lõpukuupäeva möödumine ehk nominaalse õppeaja lõppemine (41 protsenti katkestajatest), omal soovil (27 protsenti) ja edasijõudmatuse tõttu (11 protsenti).

Siseministeerium: ülikool peab katkestajast teavitama

"Kui välismaalane ei täida õppekava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses või katkestab õpingud, siis on õppeasutus kohustatud sellest kahe nädala jooksul teavitama politsei- ja piirivalveametit (PPA)," ütles siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna nõunik Killu Christine Vantsi ERR-ile.

Välismaalaste seaduse kohaselt lõpeb tema elamisluba 30 päeva pärast seda, kui ta on jätnud õppekava nõutavas ulatuses täitmata või on õpingud katkestanud. Kui välistudeng viibib Eestis viisa alusel, siis algatab PPA tema viisa kehtetuks tunnistamise. Seadusliku viibimisaluse puudumisel peab välismaalane riigist lahkuma.

"Selleks, et riigis viibimist jätkata, tuleb välistudengil taotleda uus seadusliku viibimise alus. Näiteks kui välistudeng leiab Eestis töö ning soovib siin viibimist jätkata töötamise eesmärgil, tuleb tal taotleda elamisluba töötamiseks või registreerida oma lühiajaline töötamine ja vajadusel uus viisa," selgitas Vantsi.

Uue elamisloa taotlus või viisa taotlus tuleb välistudengil esitada õppimiseks antud seadusliku viibimisaluse kehtivusaja jooksul.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: