Eksperdid ei usu, et Trump viiks presidendina USA NATO-st välja
Donald Trumpist saab suure tõenäosusega USA vabariiklaste presidendikandidaat. Ekspertide hinnangul pole aga selge, milline võiks olla tema võimaliku teise ametiaja välispoliitika. USA lahkumist NATO-st nad siiski ei usu.
Donald Trumpi välispoliitikat on ekspertide sõnul keeruline ennustada, sest valimisvõidu korral astuks ta ametisse alles aasta pärast. Pole välistatud, et Ukraina sõda ja USA toetus on selleks ajaks läbi teinud mitu muutust.
EKRE esimehe Martin Helme sõnul on Trumpi hiljutised sõnavõtud aga andnud aimu, et tema eesmärk oleks sõja võimalikult kiire lõpetamine.
"Kui ameeriklased ütlevad ukrainlastele, et leppige praegu selle piiriga, kus rinne on, sest kui te ei lepi, siis me rohkem abi ei anna, siis tegelikult sunnitakse rahu sõlmima. Iseküsimus on nüüd see, kas see on hea tulemus või halb tulemus," lausus EKRE esimees Martin Helme.
"Venemaa tahab ameeriklastega otse läbi rääkida kahepoolselt, uut geopoliitilist kokkulepet, sealhulgas huvisfääre. Ja ainus viis tagada see, et sõjategevus lõpeks, tähendaks selle aktsepteerimist. Aga vaevalt, et seda Trump või temaga koos ametisse astuv Ameerika administratsioon oleks valmis tegema," lausus USA ekspert Andreas Kaju.
"Venemaa kindlasti ei usalda Trumpi absoluutselt ehk teisisõnu Venemaaga selles küsimuses kergeid kokkuleppeid saavutada ei ole võimalik," leidis julgeolekuekspert Rainer Saks.
Eelmisel ametiajal nõudis Trump, et NATO liitlased panustaksid rohkem kaitsesse. Sellel nädalal välismeedias levinud lugude järgi oli ta ühel kohtumisel Euroopa liidritega isegi öelnud, et sellest sõltub USA appitulek võimaliku konflikti korral.
Helme sõnul on Ukraina sõda näidanud, miks oli eurooplaste survestamine vajalik.
"See, mida ta rääkis 2016, 2017, oli ikkagi väga ettenägelik. Kõik need hirmutamise jutud, et ta lahkub NATO-st või NATO variseb tema ajal kokku, ma arvan, on teatav psühholoogiline nihestus;" ütles Helme.
Saksa arvates on samuti äärmiselt vähetõenäoline, et USA astuks NATO-st välja. See ei sõltu ühest inimesest ja tähendaks kogu USA senise strateegilise heidutuse ja välispoliitika ümbervaatamist. Trumpi võimalik Euroopa suunaline poliitika on praegu veel üks suur küsimärk.
"Suures osas see kõik sõltub sellest, kes moodustavad Donald Trumpi järgmise meeskonna, keda ta enda meeskonda valib. See mõjutab tõenäoliselt palju rohkem pikaajalisi poliitikaid kui ühekordsed väljaütlemised," lausus Saks.
Teatud mõttes võib aga öelda, et eurooplased valmistuvad vaikselt Trumpi järgmiseks ametiajaks, eriti kui vaadata Prantsusmaad või Saksamaad.
"Saksamaa Zeitenwende, ajalooline pööre nende kaitsepoliitikas hakkab aina enam ilmet võtma. Meie maitse jaoks võib-olla liiga aeglaselt, aga sõnadele on järgnemas teod," nentis Kaju.
Toimetaja: Marko Tooming